Otse põhisisu juurde

Täiskasvanute ja laste mängud jahuga

Mulle hullult meeldib, ma jumaldan, armastan ja tihtipeale igatsen suure südamevaluga puhta kodu tunnet. Lõhna. Et iga asi on oma koha peal ja pinnad läigivad puhtusest. Viimasel ajal juhtub seda "puhtust" nii umbes iga kolme kuu tagant, kui kinnisvaraagentuur, mis meie maja haldab, oma rutiinset inspektsiooni läbi viib. Hetkel on igatahes suur pingelangus: neli kooliainet arvestatud, praktika sooritatud, kodu ja aed on korras. Ja homme saabub ema! 

Mina muidugi oskan ja tahan endale igapäevaselt lisa koristamist tekitada. Nüüd mitmel päeval oleme Danieliga erinevaid kunstitehnikaid kasutades oma kunstisoont arendanud. Kuigi paljudele võib tunduda, et nii pisikesega (16-kuune) pole võimalik eriti midagi teha, siis tahan teistele lapsevanematele inspiratsiooniks mõningaid retsepte ja näiteid jagada. Meil on siin viimasel ajal päris palav olnud, väljas saab ainult veega seotud tegevusi teha ja meres ääres olla, seega olen pidanud väga leidlik olema, et me koduseinte vahel hulluks ei läheks ja meil piisavalt midagi teha oleks. Mina üldjuhul mängin jahuga nii palju, et küpsetan miskit söödavat, mille mu meespere tavaliselt taevani kiidab. 

Ühel päeval mökerdasime näiteks pundunud jahuga. Retsept on lihtne ja ettevalmistamise peale kulub umbes 5-10 minutit: supilusikas isekerkivat jahu (millele on küpsetuspulber juurde lisatud), üks supilusikas soola, paar tilka toiduvärvi ja silma järgi vett. Vett tuleks lisada nii palju, et mass tuleks pastalaadne. Joonistada soovitaksin papitüki peale, sest pärast kunstiteose valmimist, võib selle 10-30 sekundiks mikrolaineahju panna (aga kindlasti mitte kauemaks, sest papp võib põlema minna!) ja jahuvärv tekitab pildist väga huvitava efekti. 

Lapsel arendab:
  • Loovust ja eneseväljendust läbi värvide
  • Käte ja silmade koostööd
  • Peenmotoorikat
  • Värvide eristamist
  • Eksperimenteerimismeelt 
Lapsevanemal arendab: 
  • Kannatlikkust ja lahti ütlemist oma viimsest maisest varast, sest see on igasugu mögaga koos
  • Operatiivtegutsemist: kuidas üleni värvine laps seinu ja muid asju puutumata kraanikaussi toimetada




Ja nagu piltidel näha, siis rändas pintsel paar korda suhu ka, aga tuli sama kiirelt sealt välja, sest jahupasta on soolane ja ebameeldiv. Vähemalt pole mürgine! Ma üle kahe värvisegu ei näinud mõtet teha, aga suurematele lastele võib laiemat värvivalikut pakkuda. Riietelt ja mööbliesemetelt tuli värv väga hästi maha. Kooliealistele lastele võib ka efekti teaduslikku poolt lahti selgitada. 

Aga võib ka niisama jahus püherdada. Oh, kus ma tahaks ka vahepeal selliseid asju teha ja et keegi selliste asjade pärast minu peale viltu ei vaataks ja hullumaja numbrile ei helistaks: 


Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust