Otse põhisisu juurde

Uuendus-uuendus-uuendus

Tere-tere, 

Täiesti ebareaalne, et ma pole ligemale aasta aega mitte ühtegi sõnakest siia kirjutanud!
Viimased sõnad on muidugi veel eriti tähelepanuäratavad. Inimene kirjutab depressiooni teemal ja kaob pimedasse musta auku. Ei suhtle, ei vasta, ei uuenda. Elab üldse?

Me elame mingit kaootiliselt kiiret elu. Depressiooni pole olnud. Aasta aega tagasi olin mingis väga suures unedefitsiidis. Aeg-ajalt satub sedagi ette, aga mitte regulaarlselt ja krooniliselt. 

Elame hästi, tänan küsimast. Lapsi on ikka veel ainult kaks. 

Vastavalt laste tujudele ja ettevõtmistele kohandame oma päeva-ja nädalaplaane. Mulle endiselt meeldib koristada. Ja pesu pesta. Pildistan teisi inimesi. Hulgume palju mööda metsasid, kukume ojadesse, istume murul ja mõtleme erinevatel teemadel. 

Üks päev Daniel küsis minu käest, kui me parki jalutasime: "Emme, mis sind täna nii õnnelikuks teeb?"

Vastasin, et kohustuste puudumine ja eelkõige see, et saan nendega piiramatult pargis olla, sest õhtusöök on juba valmis!

Daniel noogutas ja küsis, et ma küsiksin tema käest, mis teda täna õnnelikuks teeb. Küsisin. Tema seletas, et teda teeb täna õnnelikuks see, et leidis poest (taaskasutusest) endale hea ja meeldiva auto, mille ta nüüd parki sai kaasa võtta. 

Mul on tegelikult selle aasta jooksul palju erinevaid teemasid peast läbi jooksnud. Mõned on nii öelda "rahu leidnud" ja mõned on ikka veel ripakil ja läbi mõtlemata. 

Aga kõigepealt peaks siin asjad korda tegema. Kujundusi ja teemasid uuendama. Kas tõesti pole Blogger'i keskkond vahepeal midagi muutnud? Ja kas ma peaksin virtuaalselt ka nüüd kolima hakkama? Oh ei! 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…