Elu mujal maailmas

Saime teie humanitaarpaki täna kätte ja nüüd elame ka kõige raskemad (loe: pulmaeelsed nädalad) ajad üle. Juhhuuuu! Ootame külla, tuleme külla ja oleme hullult rõõmsad, et teietaolised krutskeid täis sõbrad leidsime! Täiuslik pulmakingitus näeb välja selline: 

Andrese kingitud roos on juba nädal aega meie kööki kaunistanud ja lõhnastanud. Tundub, et see lill on nii palju elu ja armastust täis, et ei väsi veel nii pea! Filipiinide reisist oleksin tahtnud rohkem kirjutada, kui poleks viimased päevad 38,5-kraadises neerupõletiku palavikus olnud. Kui me reedel oma pulmaresorti jõudsime ja olime kõik korralduslikud küsimused ära lahendanud, tahtsime mõnusalt lõõgastuda, aga mul hakkas paremal pool kõht räigelt valutama. Öösel lisandusid ka maovalud ja pea lõhkus, palavik tõusis. Alguses üritasime kõiksugu koduste vahenditega valusid leevendada. Jõin vett ja piima, resorti medõde tõi kraadiklaasi ja valuvaigisteid, aga valu ei andnud järele. Järgmise päeva lõunaks oli mul raskusi kõndimisega, pidin krõnksus ringi käima, sest ei saanud valude tõttu sirgelt olla. Resort orgunnis meid alguses kohalikku medpunkti. Et äkki ei ole midagi tõsist? 3 km kaugusel Sabangist asub üks väike räämas betoonhoone, mille katus laseb läbi ja kus on steriilsusega ...

Ma käisin täna tööl ja siin ei oleks nagu midagi erakordset, sest inimesed käivad ikka ju tööl. Samal ajal, kui ma tühjas kontoris istusin ja iga minuti tagant kella vaatasin, pügas mu väga haruldasest liigist meesolend heki ära, tegi õhtuks süüa, paigutas külalised tubadesse, korjas pesu kokku, pani lõpliku menüü kokku, suhtles bändiliikmetega ja KASVATAS oma aias imeilusa hästilõhnava ROOSI, mille ta minu kojutulekuks ilusti köögilauale vaasi asetas.  Koos jogurti-puuviljasalatiga. Tehtud armastuse ja hoolega.  Nagu selgus eelmisel nädalal, siis jääme veel vähemalt neljaks aastaks Austraaliasse. Saime oma business long stay viisa (457) kätte. Sellest tulenevalt läksime laupäeval kohe suurde aianduspoodi ja ostsime potte, et lõpuks oma pesa taga igatsevad juured Austraalia viljakasse pinda maha istutada... et kunagi annaksid need juured mõned kasvud.  (Tegelikult istutasime maha mõned arbuusid ja erinevad rohelised salatimaterjalid).  Aga see istutamisprotsess v...

Alles üleeile taotlesime Filipiinide Eesti aukonsuli juures Manilas abiellumise takistuste puudumise tõendi. Uskumatult kiiresti lahenesid Filipiinide-Eesti vahelised paberite vahetamised. Inimesed, kes on mõlgutanud mõtteid välismaal abielluda, me julgustame teid seda tegema, eriti kui olete Eesti Vabariigi kodanikud! Asjaajamised on diskreetsed ja kiired, väga stressivähesed. Lähete mõlemad passidega, täidate lihtsad eestikeelsed avaldused, mille aukonsul välisministeeriumile digitaalselt saadab. Kui asjaga väga kiire, saab avaldusele "urgent" lisada ja asju menetletakse veel kiiremini. Meie saime oma inglisekeelse tõendi järgmise päeva keskpäevaks. Üldiselt pidi kogu protsess maksimaalselt ööpäeva võtma. Selle tõendi oleksime saanud ka Eestist tellida, aga sellisel juhul oleksime pidanud seda Filipiinidel notariaalselt kinnitama. Kui kohe Filipiinidel tunnustatud ametkonnalt selle saad, on üks bürokraatialüli vähem. Eile käisime Puerto Princesa kohalikus Civil Registr...

Me sõime banaani ja ostsime mitu kilo banaani! See on vägagi uudisväärne, sest pärast Queenslandi üleujutusi ja tsükloneid hüppas Austraalias banaani hind isegi korraks 25 dollari peale, lõpuks siiski taandus 13 dollari peale ning jäigi sinna päris pikaks ajaks. On vist siianigi? Igatahes, üsna perversne on osta 13 dollari eest banaane. Aga Filipiinidel saab kilo kollaseid 1 dollari eest! Täiesti uskumatu.  Siin on tõeline paradiis!  Nüüd jätsimegi õhtusöögi ära ja ostsime viinamarju, hallitusjuustu, banaane, mangosid, virsikuid ning Prantsuse vahuveini ja Filipiinide õlut. Ahjaa, mingi Filipiinide versioon Malibust- Boracay Coconut Rum- ootab proovimist. Hoolimata väga kaootilisest liiklusest ja ülerahvastatusest meile Manila isegi täitsa istub. Kuidagi väga stressiväheselt on need pulmadega seotud korralduslikud asjaajamised kulgenud. Mõtlesime just, et ei kujutaks ette sama asju ajamas Indoneesias või Tais, Malasias või Vietnamis. Eesti aukonsul Filipiinidel oli ka väga ...

Ahjah! Koguaeg muidugi küsitakse, kust me pärit oleme. Täna ütlesin ühele taksojuhile selgesõnaliselt valjult ilusti igat tähte välja hääldades, et ESTONIA-st, mille peale ta kohe oskas küsida, kuidas meil seal AUSTRAALIAS praegu ilm on.  "Ilm on meil suurepärane, tänan küsimast!". Igatahes, point on selles, et Aasias on sõna "Austraalia" nagu võlusõna, koheldakse hoopis põhjalikumalt ja eelisjärjekorras ning asjad lahenevad sekunditega, kui seda võlusõna kasutada.  Niimoodi me nendeks lollideks ja rassistlikeks austraallasteks muutumegi.