Otse põhisisu juurde

Manila

Me sõime banaani ja ostsime mitu kilo banaani! See on vägagi uudisväärne, sest pärast Queenslandi üleujutusi ja tsükloneid hüppas Austraalias banaani hind isegi korraks 25 dollari peale, lõpuks siiski taandus 13 dollari peale ning jäigi sinna päris pikaks ajaks. On vist siianigi? Igatahes, üsna perversne on osta 13 dollari eest banaane. Aga Filipiinidel saab kilo kollaseid 1 dollari eest! Täiesti uskumatu. 

Siin on tõeline paradiis! 

Nüüd jätsimegi õhtusöögi ära ja ostsime viinamarju, hallitusjuustu, banaane, mangosid, virsikuid ning Prantsuse vahuveini ja Filipiinide õlut. Ahjaa, mingi Filipiinide versioon Malibust- Boracay Coconut Rum- ootab proovimist. Hoolimata väga kaootilisest liiklusest ja ülerahvastatusest meile Manila isegi täitsa istub. Kuidagi väga stressiväheselt on need pulmadega seotud korralduslikud asjaajamised kulgenud. Mõtlesime just, et ei kujutaks ette sama asju ajamas Indoneesias või Tais, Malasias või Vietnamis.

Eesti aukonsul Filipiinidel oli ka väga muhe vunts. Leidis meie jaoks aega ja lubas homseks välisministeeriumilt "takistuste puudumise tõendi" hankida (muideks aukonsuli log book näitab, et olime sel aastal umbes kolmandad, kes teda Eesti kodanikest külastasid). Eesti tuba Manilas on tugevast puidust ja ehitud tähtsate tegelaste piltidega. Nägime suurt Eesti kaarti ja mõtlesime valjusti, et küll oleks tore, kui terve Peipsi Eestile kuuluks!

Muidu, mul oli täna üks väike kultuuriline konflikt ja minu tulevane abikaasa kõndis vaikselt hiilides minu kõrvalt minema! Ma ei tea, kas see on Filipiinide eri- või omapära, aga iga kord, kui sa kuskile poodi sisened, vaatavad teenindajad sind jalatallast pealaeni läbi.  Ja teevad seda üsna häbematult ja avalikult. Mõtlesin alguses, et kas mul on midagi viga. Et kas neil koolides õpetatakse, et valgel rassil on kolmas silm või kaksteist varvast ja et nad on asiaatidest füsioloogiliselt väga eristuvad. Igatahes, kui sind jõllitab üks teenindaja, siis see on enamvähem talutav, aga kui seda teeb 10, siis natuke hakkab häirima. 
"Mis mul teistmoodi on, et te mind niimoodi vaatate? Kas midagi on vales kohas?". 
"Sorry Mam..." ei osanud ehmunud teenindaja enda kaitseks midagi öelda.
"Mulle ei meeldi, kui te mind niimoodi jõllitate. Aitab. Ma ei osta siit midagi. Lähme minema." 

Andres ütles juhtumi kommenteerimiseks vaid :"Viki." 

Kommentaarid

  1. Suveniiriks paluks siis Filipiinide banaane! :D

    VastaKustuta
  2. Austraalia ja tema karantiin! Isegi kõige parema tahtmise korral poleks saanud Aasiast Austraaliasse banaane tuua :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust