Elu mujal maailmas

Vaatasime eile ühte SBS'i dokumentaali eutanaasia teemal ja seoses sellega tekkisid mul mõned mõtted, mida tahtsin kirja panna. Kes veel ei ole kuulnud või ei tea, siis eutanaasia on halastussurm või surmaabi, mis on legaalne Belgias, Luksemburgis ja Hollandis. On veel kaks riiki maailmas (Jaapan ja Kolumbia), kus seadusandlus eutanaasia osas on ebamäärane, kõikides teistes maailma riikides on eutanaasia ja nii öelda "assisteeritud" enesetapp kriminaalselt karistatavad.  Ma olen end alati üsna uuendusmeelseks pidanud. Siiamaani polnud eutanaasia temaatikasse süvenenud ning sellega kunagi pead vaevanud. Ma pole otseselt selle teenuse sihtrühm ja olen enda jaoks välja töötanud üsna pealiskaudse ja pinnapealse arvamuse, et neil kel seda hädasti vaja - tehku! Minu meelest on "tore" (imelik selliseid omandussõna nõnda morbiises võtmes käsitleda), et maailmas on eutanaasia teenust pakkuvaid riike ja et see kuskil seaduslik on... Seni kuni nägin, kuidas need a...

Uue aasta eel, kui kõik edastavad häid soove ja heidavad tagasivaatlikke pilke möödunud aastale on minu südamelähedaseks teemaks "tervis ja kas seda on mingi summa eest võimalik osta"? Kuue nädala jooksul, mil suvel Eestis viibisime olin kahel korral tõsiselt haige. Ühel korral põiepõletikus ja teisel korral kohe mõni nädal pärast põiepõletikust paranemist "tavalises sügiskliima tõves", mis laksas nii kõvasti, et küttis mu keha ligemale neljakümne kraadini ja tekitas liigestele enneolematult piinarikast väänavat valu. Pärast seda pole haige olnud. Ptüi,ptüi, ptüi.  Kui välja arvata kõiksugused argised vigastused, mida annab tegelikult hoolikuse-ettevaatlikusega vältida.     Väikese ja rumalana limpsisin jääpurikaid ja püherdasin lumes sooviga haigestuda ja mitte kooli minna- et saaks kodus multikaid vaadata ja vanemate käest parimat "teenindust" saada. Tihtipeale "soov haigestuda", lumes püherdumine ja külmetamine ei töötanud ja pidin kavalamai...

Elame multikultuurses keskkonnas. Multikultuurselt. Sööma õhtuks aasiapäraseid riisinuudleid kookospiimakanasupi ja roheliste ubadega, ampsame kõrvale Lähis-Ida leiba, lürpame kõrvale Austraalia punast, vaatame SBS-st Ungari filmi, kuulame raadiost mandariinikeelseid uudiseid, pidutseme Iiri sõpradega Kreeka baaris, skaibime Euroopa riikidega (seda veel erinevates Euroopa keeltes ja erinevatel kellaaegadel), peseme juukseid Bulgaarias "villitud" šampoonidega, suhtleme Itaalia, Makedoonia, Serbia ja Saksamaa kolleegidega rahvustele iseäraste ja omapäraste aktsentidega( inglise keeles), loeme Eesti uudiseid.. Ühesõnaga. Tähendab kahega.  Elame Melbournes.  Elu keeb ja seda nimekirja võiks veel väga pikalt edasi kirjutada. Meil oli täna väga maitsev õhtusöök. Tahame, et teil oleks ka.  Kui hangest välja saate ja poeni jõuate, siis... soovitame osta poest kookospiima või kookospiimamassi. Kahele piisab 400 ml kookospiimast või -massist. 700 g kanafileed. Käputäis aedubasid....