Elu mujal maailmas

Ma ei ole siiani kirjutanud laialt levinud inimliigist, keda kohtab tegelikult igas maailmanurgas ning erandiks pole ka Austraalia. Tunned ehk sinagi, kallis lugeja, keskmist (mis iganes koht, maa, riik) idiooti? Mina räägin täna "keskmisest Austraalia idioodist" ja tunnen kaasa tumedanahalistele (hindudele, mustanahalistele) inimestele. Kui meid on siiani ahistatud kord või kaks, siis nende Austraalias resideeruvate inimeste jaoks on solvangute ning mõnituste vastuvõtmine valgetelt "keskmistelt idiootidelt" igapäevaseks elu osaks. Juba ette vabandan muude "keskmisesse idiooti" mittepuutuvatesse vahelõikudesse. Meenutades Melbourne-Perthi reisi alguspäevasid vilksab mällu üks ere mälestus esimesest matkabussis veedetud ööst: olime läbi vihmasaju ja tuule jõudmas Victoria osariigi linna Warrnambooli, mis tegelikult ei asu väga kaugel Lõuna-Austraalia ja Victoria osariikide piirilt. Andres käis Warrnamboolis veel enne ööbimiskoha otsimise hakkamist tanki

Mu telefonil on selline huvitav lisa nagu Google Sky Map ja kui programmi tööle paned ja telefoniga öisesse taevasse sihid, näitab ta missugused tähtkujud, planeedid jms taevaobjektid peaksid selles kohas asuma. Aga isegi sellise abimehega pead tähtkujude leidmisel rohkelt fantaasiat kasutama. Tähtkujude äratundmise heaks abimeheks on ka hea vein/külm õlu. Victorias avastasime tähist taevast päris palju, sest eranditult kõikide meie loodusesse väljasõitude ajal oli taevas selge-pilvitu ja nii täherohke, et tundus nagu polekski taevas enam ühtegi vaba millimeetrit. Leidsime Skorpioni,Veevalaja, Lõunaristi , Pegasuse, Cygnuse, Herculese ja palju muid nimetatud kujusid lõunapoolkera taevas ning tõenäoliselt tegime ühe olulise ja tähelepanuväärse astronoomilise avastuse. Kuskil Lõunaristi ja mingisuguse udukogu vahepeal, suure puu kohal oli tähistamata kuju viiest erksast suurest tähest ja nendevahelisi mõttejooni ühendades andis tähtede paigutus kokku selge kuju: harilik pliiats! Haril

Ostsime neljapäeval jalgrattad ja oleme laupäeva-pühapäevaga nendega juba 40 km maha sõitnud.  Selles kandis, Canningi jõe läheduses, kus me elame on väga head jalgrattateed ja juba päris tükk aega järjest on kuivad ja päikelised ilmad olnud. Tahaks mõni päev räigelt sisse magada, aga patt on seda teha, sest päike jõllitab aknast sisse ja ajab une minema. Täna on tagumendid mõlemal veidi tundlikud, aga pikemas perspektiivis teeb selline intensiivne jalgrattaga sõitmine ju ainult head! Pealegi otsustasime laupäeva õhtul ennast ricotta-rohke suhkru ja või- apelsinikoogiga kostitada :)  See Perthi osa, kus me elame, on selline pensionäride ja noorte perede kant. Pühapäeviti peetakse avalikes parkides laste sünnipäevasid ja elujõulised pensionärid tegelevad aedade kohendamisega. Üsna rahulik kant, mitte nagu Melbourne St Kilda.  Eukalüptide all seistes tasub taevasse vaadates suu kinni hoida, sest puud on tavaliselt täis valgeid papagoisid, kelle väljaheiteid gravitatsioonijõu tõttu

Mulle meeldib, naudin, armastan ja olen sõltuvuses tema hommikustest "head-päeva-nägemiseni-armas" musidest. See on täpselt minu nägemus U2 laulust "Beautiful day" ehk väga hea päeva algusest: äsjaaetud siledad põsed, mis ainult mõned tunnid püsivad tal siledate ja mitte torkivatena, after shave´itud nägu,  kaela juures mõnus mehelik parfüüm, suust tuleb kange musta kohvi lõhn. Selline huvitav ja ainult talle omane lõhnade kombinatsioon.  Tavaliselt kui ta ära läheb, olen ma umbes tunnikese voodis ja kõikide nende lõhnade koosmõjul ning tagajärjel naudin "oma laksu".  K#radi hea on olla nii!

Mingi hullem analoogkellade fänn ma pole, need kukuvad ja löövad kellad on mind pigem alati häirinud, aga meie magamistoas on väike lillakas kell, mis tiksub. Kuidagi veider oli esimestel öödel igat sekundit kuulda, eriti veel ajastul, kui kella ei kuulda, orienteerumiseks kasutatakse multifunktsionaalseid mobiile, aega ei tajuta ja kui on kogu aeg kiire. Ühtäkki kuuled igat elatud ja sisse hingatud sekundit. Nagu elupulss. Kuidagi jube rahulikuks teeb. Meeldib väga see magamistoa aja hüpnotiseeriv kulgemine.  Eile oli tööintervjuu. Muuseas, muude küsimuste hulgas küsiti minu käest, kas ma olen eraeluliselt õnnelik inimene? Pidavat olema paras karistus nii tööandjatele, kui ka kolleegidele töötada koos inimesega, kellel pole oma eraelu või on ta selles kuidagi ebaõnnestunud.  Igaõhtuseks meelelahutuseks on vana-hea Bondi klassika. Dr. No (1962) ja From Russia with Love (1963) on praegused lemmikud, Goldfinger (1964) ja Thunderball (1965) kalduvad juba  liigsesse fantaasiasse. Aga

  2006.aasta rahvaloenduse seisuga elas linnas kõige enam britte (29%), koguni rohkem kui austraallasi. Austraallased olid (Austraalia linna!) populaarsuselt teine rahvus (25,6%) oma 479 174 inimesega. Järgmised suurimad etnogrupid on uusmeremaalased, iirlased, šotid, itaallased, hiinlased ja muud Aasia rahvused. Aborigeene olevat linnas 3000 kandis ehk alla 0,2% kogu linna rahvastikust.  Perthi elanik ennast päikese kuivatamas pärast värskendavat suplust . Perthi kesklinn praegu, lähima 10 aasta jooksul muutub see täielikult. Eilsed uudised näitasid tuleviku-Perthi ja palusid elanikelt kannatust, sest järgneva 10 aasta jooksul käivad linnas suured ning ulatuslikud ehitusprojektid. Aastaks 2017 peaks suurem osa modernsest-Perthist valmis saama! Kliima on sarnane vahemerelisega, inimesed kasvatavad aedades sidruneid, laime, apelsine ja muid tsitruselisi ning naudivad päikesepaistet enamik päevadest aastas. Canning River ehk meie kodujõgi, kuhu aeg ajalt ka delfiinid sat

Mulle meeldib see Euroopas kilekottide keelamise mõte ! Eestis pole asjad üldse nii hullud nagu Austraalias näiteks. Siin on kilekotitamine eriti ekstreemne ja suuremates kaubanduskeskustes on kilekotid täiesti tasuta, poemüüja pakib su asjad umbes 20-30 erinevasse kotti, sest just nii palju erinevaid kaubaartikleid me tavaliselt ühe käimisega ostame.  Kodus lahti pakkides oled täielikus kilekotimeres ja ei tea, mida nendega peale hakata, sest tavaliselt on nad väiksemad, kui prügikasti sobilikud oleksid ja suuremal osal on juba väike auk ka sees ning tegelikult lõpuks kuuluvad nad kõik äraviskamisele. Kuu ajaga suudab üks keskmine elanik koguda ligikaudu 100 halli kilekotti, mida tihtipeale ei ole võimalik taaskasutada.  Ühe korra saak Aga kuna Austraalia osariigid on niivõrd erinevad ja üsna iseseisvad oma tegutsemiselt, siis näiteks Lõuna-Austraalia osariik keelas juba mitu aastat tagasi kilekottide kasutamise . Kui me Adelaides oma toiduvarusid täiendasime, sattusime kohalikk

Kuna praegusel ajahetkel olen ma täiskohaga pulmade korraldaja, siis igapäevaselt kõiki neid foorumeid, veebe ja infoallikaid sirvides on jäänud mulje, et:  abielludes peaks kooselu täiesti radikaalselt (paremuse suunas) muutuma ja lõppude lõpuks algab see õnnelikkuse aeg (osad isegi kirjutavad oma pulmakutsetesse, et tulge meiega tähistama meie uue õnneliku elu algust) targad ja kuulsad ajaloolised ja päevakajalised inimesed pole abielu kohta midagi head kunagi öelnud (see-eest on öeldud head kire, armastuse, armumise, naise jne teemadel) pulmad oma tseremoniaalsuses on üks kallihinnaline etendus ja kui sa mõnda inimest valesti kohtled, võib ta talle usaldatud rolli üsna kehvasti mängida Inglise-, vene-, saksa ja eestikeelse kultuuriruumi arusaamised pulmadega seotust, traditsioonid on üsna erinevad ja kui analüüsida kõike teemaga seonduvat ja arvesse võtta asjaolu, et meid on mõjutanud just sakslased, venelased ja inglased, tekib palju veidraid küsimusi. Kust kurat ja miks just s

Kuigi Victoria on Austraalia üks väiksematest osariikidest, siis maa-ala, mida osariik enda alla võtab on Euroopa mastaapides võrdväärne Suurbritannia pindalaga. Kuue kuu jooksul jõudsime avastada seda osariiki erinevatest ilmakaartest.  Meeldejäävamateks paikadeks olid: Great Ocean Road - umbes 250 km pikkune teelõik osariigi edela osas. Kulgeb mööda kaljust mereäärt ning täis imelisi vaateid, peatuskohti ning miljonivaatelisi piknikuplatse. Meie võtsime selle reisi ette jõulude paiku, kui kõik eeskujulikud aussid pidasid pühasid ja sõid priskeid grillkalkuneid. Samal ajal olid Great Ocean Roadil üsna palju hindusid ja moslemeid, kes perega pikal nädalavahetusel väljasõitu teha otsustasid. Tee oli päris hõivatud. Vaade Apollo Bay´le Kui põigata Great Ocean Roadi üldistest rahvarohketest turismiatraktsioonidest veidi kõrvale võib sealsamas 50 km sisemaa poole näha üsna unikaalset parasvöötme vihmametsa ja telkida täiesti privaatselt looduses-kookaburrade, kängurude ning vombatite s

Viktoria elamine Victoria osariigis sai läbi paugu ja mürtsuga, värviliste õhupallide ja lõhnastatud WC-paberiga, päriskulda sisaldava Saksa šampuse ja Vietnami rahvussöökidega, Eesti pisarate, makedoonlase kallistuse ja austraallaste nilbete naljadega. Nii kiiresti saimegi Melbourne´iga sõbraks? Ma loodan, et ta vahel harva ikka kirjutab mulle, ma ju lubasin saata talle postkaarte maailma erinevatest nurkadest. Ehk suudame sidet hoida! Ma ei oska siiamaani kirja panna, mis on see tema võlu ja ei oska inimestele seletada, kui küsitakse, kuidas Melbourne meeldib. Tean oma nahal läbielatud kogemusest, et see linn on omapärase ja kordumatu auraga ning sellesse rütmi on väga lihtne sulanduda olenemata soost, nahavärvist ja seksuaalsest orientatsioonist.  Ega asjata pole Melbourne olnud erinevate elamisväärsete maailma linnade edetabelite tipus. Viimasel tööpäeval ostsin kodu juures asuvast poest töökaaslastele söödavaid šokolaadimaitselisi trussikuid kingituseks ja viisin

Oleme nüüd Lõuna-Austraalia osariigis ja jääme siia mõneks ajaks seiklema. L-A tervitas meid keskmise sõrmega (mingi mees enne Victoria & SA piiri kihutas meist mööda ja näitas keskmist sõrme, see pidavat siinkandis tervituseks olema) ja kuuliaukudega kõikides teemärkides. Loodus on imeilus ja vahepeal tekkis tunne, et sõidame kuskil Kanadas, sest sellist männi-ja kuusemetsa välja pole me veel Austraalias varem näinud. Lõuna-Austraalia ja Victoria osariikide piiriala on täis metsafarme.