Elu mujal maailmas

Ütlesin juhatajale, et mis see olgu, ma olen juba tükk aega selles keskuses töötanud, aga kõige varasemat vahetust pole kunagi saanud. 6:30 vahetus on minule, rasedale, väga soodne, sest lõpetan oma tööpäeva kell 15 ja jõuan veel arstide vahet joosta, pojaga aega veeta, koera jooksutada, kodu koristada ja õhtusööki valmistada.  Sain mis tahtsin.  Täna lubatakse ööseks +3. Mul on täielik paanika ja ma mõtlen, kuidas ma hommikul kell 5:30 soojast magamistoast hundilauta ehk vannituppa saan? Kuidagi valguskiirusel? Nii et ei peaks seda karget talveõhku enda pehmel ja tundlikul nahal tundma! Vaatan oma unist ja kerra keeranud meest, ja tahaks teda väga ahistada, aga südametunnistus ei luba...las põõnab veel tunnikese.  See on kindlasti päeva parim osa: tulikuum dušs, mis paneb keha vähikombel punetama. Tuled välja ja jaaaa - võrdleksin kuuma duši alt väljaronimist jääauku hüppamisega. Tõmbad kaitsva päevakreemi näkku, hõõrud keha mandliõliga, kiirelt kikkis ...

Ma pole kunagi hommikuinimene olnud, just sellepärast ma abiellusingi maailma kõige õnnelikuma ja zenima hommikuinimesega. Kui saaks, siis Andres elakski vaid hommikus! Linnud laulavad, õhk on värske, aknast paistvad palmid kohisevad tuules, kohv aurab (keegi peab ometigi selle tegema), koer soristab öö jooksul põide kogenenud kust vastu meie aiaposte ja põõsaid, naine toriseb pahuralt ja/või vedeleb oimetult voodis ning eirab kõiki ajamasinaid, näljane laps nõuab kiirelt-kiirelt pudrudoosi. Milline maailmaväline idüll, kas pole?  Meie väike pereüksus ei toimiks temataoliste liikmeteta. See variseks kokku, laguneks juppideks, puruneks tuhandeks killuks, ruineeruks ja käriseks kõikidest õmblustest. Praegu kõik toimib ja ma ei vahetaks neid hommikusi kaootilisi koosolemisi mitte millegi vastu. Võib-olla vaid hilisemate (nii umbes kella kaheksa praeguse seitsme asemel) koosolemiste vastu?  Tänane hommik näiteks algas kell 6:08, tavaliselt ikka veidi enne seitset, aga väi...

Cколько лет, сколько зим! Aeg ruttab nii kibedasti mööda ja siia keskkonda ei jõua midagi kirja panna. Alles mõtisklesime Andresega, et nii sotsiaalset ja suhtlusrohket eluetappi pole meil kunagi veel olnud. Laste sünnipäevad, ujumistunnid, pärastlõunased kokkusaamised pargis, paadireisid, grillõhtud, kinode külastamised...Ja kui puhkame, siis pidevalt aktiivselt ja niimoodi, et jalad on liiva, pea ja kõrvad soola täis.  Ma ei mäleta, kas rääkisin blogis sellest, et aprillis läheme väikesele nädalasele Bali reisile. Kunagi sattusin kellegi eestlanna blogi lugema, kes kirjutas, et tema jaoks on Bali unelmate sihtkohaks. Meie oleme Balil varem käinud, koguni elanud seal 5 nädalat ja seega mingeid illusioone selle turistiparadiisi osas endale ei tekita. Puhata ja vaheldust argirutiinist saame ikkagi! Muide, kui me meile aprilliks lennupileteid broneerisin, siis tegin ühes piletitellimuses KAKS ülisuurt viga. Esimeseks oli see, et unustasin meie alla kahese "infanti" meie ni...

Minu jaoks on paadi ostmine ja selle omamine üheks väikeseks unistuseks olnud. Kuidas siin, Perthis, selleta üldse elada saab? Mida kõike saaks teha, kui paati omaks!? Paadi pealt kala püüda, mööda jõge kruiisida, vette hüpata, merelaineid võtta, ujuda, päevitada, vee peal lihagrillimise pidusid korraldada, sõpru väljasõitudele kutsuda, merematkasid teha...tegevustehulk tundus lõpmatuna.  Mõnda aega tagasi ostis Andrese hea sõber endale paadi ja tänu sellele nägime paadi omamise telgitagust: kaikoht, igasugused registreerimised, parandamised ja kus paat alles sööb kütust.  Näiteks ainuüksi $1000 kuus läheb Fremantle'i sadama kaikoha peale. Kulud on päris suured. Kas tõesti viitsiksid ja tahaksid ning suudaksid igal nädalavahetusel paaditama minna? Et asi end lõpuks ära tasuks. Kahe väljasõidu pärast aastas pole mõtet ju paati osta ja üleval pidada.  Hetkel tundub, et paati niipea meie elamisse ei tule. See-eest on äge, kui tutvusringkonnas on sõpru, kes on andunu...

Väike Picasso treeningul Kui tundub, et kodus on kahtlaselt vähe koristamist, siis võib alati värvidega veidi mökerdada!  LILLA on täiega sinu värv! Andrese stiilis naljad: paneks mingi minu liibuva riidehilbu selga ja teeskleks, et ei saa aru, et miskit valesti oleks Normaalne vennike - ronib niimoodi oma palli järele (või hirmsate asjade eest peitu?) Näiteid ekstreemsest parentingust ehk kuidas lapse elu huvitavaks teha

Kõik justkui sobiks kompositsiooni - kui see pisike õllenõu välja arvata!  Jõulumeeleolu Austraalia moodi Fremantle, oo, Fremantle, miks ma sinusse nii harva satun? Käisime vaatamas, kuidas meie turistirahvas esimest korda India ookeanis suples Minu mehed oma parimates eluaastates Kes naerab teise kukil, naerab paremini Nii mõnegi mehe unistuste jõulupuu Käbi ei taha kännust üldse"ära kukkuda" 

Issi poeg Daniel on nii õnnelik, kui issi töölt tuleb! Kuidas petersell kasvab? Polegi enam beebi, on hoopis väike mees Nagu väike tornaado, mis asjad laiali peksab ja oma kohtadelt minema lennutab! Leia pildilt väsinud lapsevanem Näks-näks-näks, päkapikk oli mõned kuuseoksad enne kaunistamist ära näksanud Loodushuviline Esimene piparkoogitegu