Elu mujal maailmas

Kui keegi silmakirjalikkuse eest auhindu ja kuldkange jagaks, siis minu hoovis oleks neid küllaga. Neljapäeval ja reedel viibis minu praktikakohas riiklik audiitor, kes kvaliteeti mõõtis ja töötajate tööd kõrvalt jälgis (tema otsustada, kas aegunud akrediteering uuendatakse või mitte). Tegemist oli äärmiselt toreda tädikesega, kes kiitis keskust taeva ja maani, ei jõudnud ära imestada, kui keskkonnasõbraliku ja puhta kohaga tegemist on. "Teil on nii uued mänguasjad," lisas ta õnnis nägu peas ruumides ringi uudistades (FYI: uued mänguasjad ja mööbel saabusid kaks päeva enne hindamist).  Siis uuris paberimajandust ja neid mänguväljaku potentsiaalsete ohtude raporteid ja ütles, et kui kenasti on kõik arhiveeritud (päev enne seda käis kõikides vanuserühmades aastataguste raportide vorpimine). Mina küsisin pidevalt juhataja käest, kas ma saaksin veel midagi ära teha ja ära steriliseerida ja puhastada (mõtlesin irooniliselt küsida, et äkki saan isegi mõnda paberimajandust võlt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid asutus

Ma ei saa inimestest aru. Võib-olla on tegemist väga halva naljaga? Kui see Jez otsustas veidike nalja visata ja oma päeva selle vaese looma arvelt erksamaks muuta, siis ütlen ausalt, et mulle taolised kirjutised, kuulutused ja väljaütlemised ei mõju. Või õigemini mõjuvad, aga hoopis teises suunas - negatiivses ja masendust tekitavas! Mis mõttes sa annad oma lemmiku, kes on 13-aastane ja sisuliselt koeraelu mõistes rauk, täiesti uude perekonda ja põhjuseks tood, et laps laseb koera pidevalt tuppa ja see muutub häirivaks? Kas inimesed on Halloweeni eel zombistunud ja ajud kellelegi laenuks andnud? Vahel ma vihkan inimloomi täie südamega!  Gumtree kuulutus:  Blue heeler cross border collie, Ned is a 13 year old female, one owner from new, hates the postie, digs a pretty good hole for an old hound! Only on offer as my daughter keeps letting her in the house and it is getting annoying. May also consider giving the kid away? As the dog is better behaved, 7 year old girl fu

Päeva jooksul keerleb minu peas tuhandeid erinevaid mõtteid, millele tahaks rohkem mõelda ja millest kirjutada ning juurde lugeda, õhtuks aga kui kõik protseduurid tehtud ning väike kratt läbi raskuste magama pandud, ei suuda miskit enamat töödelda ja vastu võtta, kui Delfi Naistekat...et jah. Siin sa oled, minu allukäigutrepi esimene aste! Vähemalt tean, kuidas suhet vürtsikana hoida ja õigeid sõpru valedest eristada. Mingitel sellistel teemadel seal ju ainult kirjutatakse? Nii ongi mõnes mõttes lihtsam elada - sukeldud oma kaltsu- ja asjadekesksesse maailma ning lülitad muust maailmast välja, hinge valutamata ja asjadele sügavamalt mõtlemata.  See pole eriline saladus, et alustasin 9. septembril õpingutega ehk siis pärast kahte aastat õpinguid, 240 tundi praktikat ja eksameid saan "Early Childhood Education and Care" diplomi. Väga paljusid inimesi on minu erialavalik hirmutanud ja imestanud, pannud esitama küsimusi, et kas oled kindel, et sellega hakkama saad ja ka

Aastase lapse puhul oleks vara üldistada, et mis keelt ta meil siis räägib, et pigem räägiksin sellest, mis keelest ta paremini aru saab ja mida tema suust välja tulevad väljendid, häälikute ühendid ja sõnad meenutavad. Kuskil kunagi ühes beebide teemalises dokumentaalfilmis öeldi, et igale maailma beebile on kaasa antud eriline anne. Ta on võimeline ükskõik, mis maailma keele selgeks saama:  Adults can only identify the 45 or so sounds that make up our mother tongue. Research shows that at six months babies can hear the difference between the 150 sounds that make up every language in the world. Babies are born prepared for any language, watching our mouths when learning new words. Ma olen alati seda meelt olnud, et lapsed on äärmiselt võimekad ning kui sa lapsevanemana nendesse vähegi panustada viitsid, tasub see vaev end kord ära! Mul oli alguses raske Danieliga vene keeles rääkida. Mitte sellepärast, et ma ei oleks osanud või tahtnud, ma mõtlesin oma argiasju eesti keeles ning

Andres kahtlustas, et mind on mingisugune mürgine putukas purenud. Mitte sellepärast, et oleksin marutaudiselt käitunud või end halvasti üleval pidanud, vaid sellepärast, et üks päev ilmus minu kaela tagumisele osale suur punane laik, mõned tunnid hiljem ei saanud kaela pöörata ega keerata, kaelavalu levis ümbruskaudsetesse lümfiühendustesse, päevale järgnenud ööl terve keha krambitas ja värises, samal ajal palavikku ei tulnudki. Mingi hetk hakkas silmadest midagi tulema, nii intensiivselt, et hommikul ei saanud silmi lahti - need olid kinni kleepunud. Et jah, ma tõesti ei tea, kas tegemist võis olla mõne ämbliku või putukaga! Või lihtsalt mingi väga halb infektsioon?  Me muidugi oleme eriti hoolsad ämblike kohapealt, teeme siin mürgitamisreide, sest laps on pidevalt õues ja ronib igal pool ringi, ei taha, et teda näiteks süütu olemisega redback  naksaks. Redback  raibe on nii levinud Austraalias, ja mürgita palju tahad, kui üleaedsed seda ei tee, ronivad nende ämblikud äsja vaban

Laupäeval oli lihtsalt nii tore päev! Päike kuumutas õhu üle 30 kraadi, linnud siristasid ja hoolimata meie päris pikast "vaja ära teha" nimekirjast, millest tegelikult said tehtud vaid kiigu kokku panemine ja ühe auto puhtaks pesemine, tegime palju töödenimekirja väliseid ja lõbusaid asju. Ahjaa, boonusena vaatasime õhtul veel James Bondi ka! Järgmine päev oli klimaatiliselt muidugi hoopis vastupidine: tormine, tuuline ja räigelt külm. Mõtlesin, et taoline premenstruaalne tõmblemine on vaid Eesti ilmale omane, aga näed sa! Siin tuleb ka ette. Soovitaksin siin ühte ägedat ja head ahjuõuna retsepti, aga kahetsusega pean tunnistama, et ahjuküpsetatud õunad mee, kaneeli ja rohkete pähklitega ajasid mind tõsiselt iiveldama. Tõeline meisterkokk olen, jagan head retsepti, mis südame pahaks ajab. Proovige-proovige. Ma arvan, et iivelduse põhjuseks see, et retsepti valmistades sain mee üledoosi ja just mesi ajaski süda läikima. Meega on mul üldse kummalised suhted olnud: esimes

Googeldasin eesti keeles Frans Plooij ja tema maailmakuulsat laste esimeste eluaastate arengu teemalist bestsellerit "The Wonder Weeks " ja kõige selle peale tuli NULL tulemust! Mis moodi pole seda eesti keelde tõlgitud ja miks üheski eestikeelses foorumis pole sellele teooriale viidatud. Oh, ma pean huvilisi valgustama. Mina sain imenädalate raamatust mõningast psühholoogilist abi. Ja leevendust, et kõik keerulised etapid beebi arengus saavad ükskord läbi. Lühidalt kokku võttes räägib nö "imenädalate" teooria sellest, et iga laps läbib oma vaimse arengu jooksul keerulisemaid perioode, mille ajal ta nutab rohkem, vingub kõvema häälega ja hoiab igal võimalusel sinu seelikusabast kinni. Või nagu meie juhtum näitas: kisub niigi kulunud katkised koduteksad sisuliselt ribadeks. Raamatu autor Frans Plooij elas tükk aega Tansaanias ja Ida-Aafrikas uurides šimpansite käitumist. Uurimisrühm muutis ajaga oma uurimisteemat, kuid sellest hoolimata jätkati andmete kogu

Eestis oleku ajal oli populaarsuselt kohe pärast "Kuna teise lapse saate?" küsimust, küsimus meie nahatooni kohta "Ise elate Austraalias, aga miks üldse päevitunud pole?". Ma vastasin ausalt, et Austraalia päikese intensiivsus pole sama, mis Eesti ja teiste põhjamaade oma, meie päike on palju ohtlikum ja tugevam. Austraalias põeb iga kolmas inimene mingisugusel määral nahavähki ja ma pole oma päevituse pärast väga mures. Ma olen niigi ilus! Askeldad kümme minutit aias ja ongi aastapäevitus olemas. Inimesed jäid tihtipeale mind umbuskliku näoga vaatama, et mis teadusejura ma nüüd ajan. Elamine on ju üleüldiselt kahjulik! Ja Eestis elanuna oleksin pidanud end tollesse konteksti panema - kui aastas on 30 päikesepaistelist ja sooja päeva, võib suve "heaks" suveks pidada. Ikka oled sõbra jume pärast mures... Meenutades ülikooliaegu lõi aga empaatiavõimekuse lambike korraks põlema. Mäletan aegu, kui raha oli niigi väga vähe, aga iluprotseduuride pealt ei sa

Palun, et keegi värskendaks mu mälu, sest ei mäleta Eestis elamise aegadest neid uudiseid ja ajalehe pealkirju, et keegi purjus auto- või traktori- jms sõidukijuht oleks kellelegi süütule perekonnale magamistuppa sisse sõitnud või rallinud!?  Mitte, et eestlased austraallastest vähem alkoholi tarbiksid või vähem purjuspeaga rooli istuksid. Lihtsalt ei mäleta, et autoga majja sõitmine oleks Eestis mingi suurem probleem olnud. Siin elades on aga see mingil imelikul kombel täiesti iganädalane, kui mitte igapäevane uudis. Alles täna hommikul räägiti uudistes, kuidas Melbourne paarike on õnnesärgis sündinud, sest nad jäid ellu, kui teismeliste poolt varastatud John Deere traktor neile keset ööd magamistuppa sõitis. Ühtedele Eesti tuttavatele, kes Perthis elavad, sõitis üks auto hoopis vannituppa. Ma ei jõua kõiki neid uudiseid ära loetleda - seda juhtub nii tihti! Kas tegemist on mõne Austraaliale omase paradoksiga?  Siin mängib oma rolli Austraaliale omane eramajades elamine. Linn

Ma ei tea, kuidas teised normaalsed ja tavalised perekonnad oma reedeseid õhtuid veedavad, aga meie väike pere veetis äsja möödunud reedekese Austraalia tervishoiusüsteemi kiirabi poolega tutvudes. Polnudki siiani mitu aastat vajadust sellega lähemalt kokku puutuda! Eelmisel teisipäeval jäin kergelt haigeks. Haigus nagu ikka: köha, nohu, peavalu, palavik, kurguvalu. Ütlesin oma tööandjale (loe: Andresele), et ei suuda lapse eest hoolt kanda, sest tahaks jubedalt sooja teki all olla ja silmi mitte lahti hoida. Mees arvas alguses, et tegemist on tavalise "ma-tahan-veidi-puhkust" hüüatusega, tõsiselt seda ei võtnud ning otsustas, et tuleb töölt poole päeva pealt ära, kui ma "tõesti nii väga enam ei suuda".  Ajasin kargud alla, toimetasin ringi ja mingi hetk viskasin hommikumantlis vaiba peale, sest enam ei suutnud, piilusin ühest silmanurgast, et ega laps midagi ohtlikku ei puutu ja näpi. Valisin Andrese numbri, öeldes talle dramaatiliselt, et  minu lõpp on vi

Singirull ja rullbiskviit võtsid end taas kätte ja hakkasid austraaliapärast tervislikku ja liikuvat eluviisi elama. Eestist Austraaliasse jõudes olime mõlemad 3-5 kg raskemad. Täitsa masendav!  Kuigi inimesed peaksid just Austraalia ja USA rämpstoiduparadiisis elades ja olles kaalus juurde võtma. Mitte Eestis ei peaks nii olema!  Samas, oma viga muidugi, sest maasinkidele ja grillvorstikestele, vahukoorestele maasikatele ja kohupiimakringlitele, siidritele ja õlledele  ei suutnud tähtsal hetkel  "EI"  öelda. Eks nüüd tuleb pekkide põletamise nimel kanni pingutada.  13. august on nüüdsest meie peres märkimisväärne püha - PR ( permanent residency ) kättesaamise päev.  Pulmaastapäeva, meie sünnipäevade ja lapse sünnipäeva, jõulude ja aastavahetuse tähistamise kõrval.   Jee-jee-jee, kukerpallid, kükid, hüpped, kilked, ohked, jeed kuubis. Kaua võib siin ihaldusväärses riigis kui "temporary resident" elada? Kas nad siis  ei saanud  tõesti esimesest hetkest peale ar

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr

...oleksin laupäevase parlamendivalimiste tulemustega üsna rahule jäänud. Mitte sellepärast, et liberaalid esindaksid tugevalt minu poliitilisi vaateid, vaid sellepärast, et Austraalia vajab värsket verd, uusi mõtteid ja kavatsetud ideede radikaalsemat teostust. Tööpartei on liiga pikalt (6 aastat?) võimul olnud ja ma saan täiesti aru, miks laupäevasel otsuse langetamisel valis Austraalia enamus hoopis opositsiooni kasuks: aeg-ajalt tahad lihtsalt kodus suurpuhastust korraldada, oma mööbel ümber paigutada ja raha kulutamise/säästmise prioriteedid üle vaadata.  Mõned kuud tagasi liikles internetis mingi karikatuur, millel erinevad riigid olid kujutatud mehe suguelanditena. Jaapanit esindamas seesamunegi kimonos, Paapua omast oda läbi, Saksamaa õllekannuga mehe suguti. Austraalia kastikese kohal oli lihtsalt laupäeval peaministriks saanud Tony Abbotti pilt. Sõnumi sisu võib igaüks ise edasi tõlgendada.  Kui kõik ringlenud naljad välja jätta ja teema tõsisematest aspektidest r

Ma ei taha ebaolulise informatsiooniga siinseid külastajaid üldse üle koormata, aga mitmel korral on erinevad inimesed küsinud meilt samu küsimusi. Võib-olla oleks lihtsam, kui ma teeksin ülevaatliku kirjutise sel teemal, kuidas me emapalga ja vanavanemateta hakkama saame, mis kodakondsuse meie laps saab ja kui kalliks läheb maksma Austraalia erakindlustusega uue inimese ilmale toomine.  Kõigepealt peaks alustama meie immigratsiooni staatusest, sellest tulenevad paljud asjaolud. Ametlikult oleme The Temporary Work (Skilled) visa (subclass 457) , mis tähendab, et saame viisa kehtivusaja piires Austraalias töötada ja oleme siin elades sotsiaalsfääris klassifitseeritud temporary residentidena (ei saa emapalka ja muid toetusi) . Austraalia maksuameti silmis oleme ikkagi  resident for tax purposes: maksame makse, meile kehtib tulumaksumiinimum, astmelise tulumaksu määrad, maksude ülemaksmise korral saame vahe tagasi taotleda, alamaksmisel maksame juurde. Ajutiste residentidena ole