Otse põhisisu juurde

Postitused

Parimad sõbrad

Ma ei tea, kui kaua suudame neid kahte lahus hoida. Pinge kasvab iga päevaga: koer tahaks lapsega mängida, muudkui toob Danielile palli, et ta seda ometi talle viskaks. Laps aga ei huvitu ühestki mänguasjast ega millestki muust nii kirglikult, kui elusast must-valge-kirjust kikk-kõrvalisest koerast, kes on beebiga samas kaalukategoorias. Niimoodi nad ootavadki seda aega, kui saab teineteist taga ajama hakata: 

Kuidas saada Austraalia alaliseks elanikuks? Samm # 3

...maksa arve ära.  Mul on tegelikult natuke häbi sellest kirjutada, aga kuna asjad on juba nii kaugel, siis meil kahjuks tagasiteed enam pole. Mis siis ikka, ajame asjad lõpuni! Kui Andrese tööandja nomineeris meid Austraalia alaliseks elanikuks immigratsiooniametile oli nende firmast veel mitu inimest, kes sama soovisid. Otsustati, et kas aidatakse see staatus kõikidel saavutada või siis mitte kellelgi. Mingi hetk võeti otsus vastu, et jah, nomineerime kõik tahtjad, kes mingeid tingimusi täidavad (olnud kaks aastat 457-ga jne), aga inimesed peavad taotluse eest ise maksma. Olime rõõmsad, vahet pole, kui palju kulub, alalise elaniku omapäi nomineerava tööandjata ajada on keerulisem ja ajakulukam. Teadsin juba ammu, mis dokumente on meil selle jaoks vaja. See on lihtsalt imelihte - loed tunnikese immigratsiooniameti kodulehte ja sul on päris hea ülevaade, mida kellelt nõutakse.  Firma otsustas aga anda kõikide soovijate kontaktid immigratsiooniagendile, keda nad on va...

Nippe abielusuhte vürtsitamiseks

Oleme Andresega juba kaks reedet teinud erinevate riikide teemalised õhtud. Esimest korda valmistasime Argentiina toitu, jõime seal toodetud veini, printisime internetist välja 30-40 Argentiina teemalist mälumängu küsimust ning taustaks kuulasime sellele riigile omast muusikat. Tahtsime filmi vaadata, aga kell oli hiline ning otsustasime, et järgmisel korral, järgmise riigiga!  Kui laps läheb tavaliselt õhtul 8 paiku magama, siis nendel kahel reedesel õhtul on ta justkui tundnud, et me tahaks natuke omaette olla ja on 1,5 tundi oma rutiinsest uneajast üle läinud. Kui Argentiina toit oli põnev, kultuur mitmekesine ja väga eksootiline, siis järgmiseks riigiks loositud Tšaad selle täielik vastand. Alguses kõhklesime ja ei teadnud isegi, mis on Tšaadi pealinn. Sõbrad kuuldes meie Tšaadi teemalisest õhtust, küsisid, et oot, kas see pole mitte maailma kõige vaesem riik? Seal pole ju mitte midagi!  Tšaadi naised on pikad ja ilusad - nii kirjeldasid neid kunagi Euroopa kolon...

Normaalne koer vs meie koer

Normaalne koer mängib nii: Meie koer mängib nii:

Minu esimene kultuurišokk Austraalias

Esimest korda nelja Austraalias elatud aasta jooksul tunnen sellist suursugust kultuurišokki. Kultuurišokk on lühidalt öeldes füüsiline või emotsionaalne ebamugavus, mis on tingitud kultuurilistest erinevustest.  Teisipäeval kirjutasin oma kogemuse põhjal sellise loo: Minu sotsiaalne närv lõhkes täna miljoniks väikeseks tükiks! Tulin šopingukeskusest välja ja jalutasin vankris oleva Danieliga bussijaama poole. Bussijaamani oli umbes 150 m - läbi autoparklast kulgeva kõnnitee. Morley Galleria on isegi teisipäeva pärastlõunal väga rahvarohke ja inimesed siblisid edasi-tagasi. Umbes 50 meetrit edasi lebas keset kõnniteed, peaaegu autoteel üks inimkuju. Mõtlesin, et mul veel selle inimeseni mõned kümned meetrid minna, koht on rahvarohke ja küll keegi talle vahepeal abi pakub. AGA EI.  Inimesed kiirustasid maas lebavast inimesest mööda, mõned pöörasid isegi pilgu eemale või vahtisid tühjalt oma telefoniekraani. Mingi 4-5 inimest jalutasid temast täiesti ükskõikselt mööda. ...

Austraalia sügis

Minu e-etteütluse tulemus

Tänase emakeelepäeva puhul tegin Vikerraadio e-etteütluse. E-etteütlust saab praegugi siit järelkuulata ning enda eesti keele oskus proovile panna! Ütleme nii: võõrsõnade kirjutamisega raskusi pole, kuid raskusi valmistavad kirjavahemärgid ning kokku- ja lahkukirjutamine. Peaks selles vallas enda oskusi veidi virgutama/juurde õppima ja lihtsalt meenutama.  Minu kirjutatu: Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolased elavad jalgpalli maailma meistrivõistluste ootuses, samal ajal kui abituriendid mõtisklevad matemaatika eksamist . Mina, kel pole papiljotte ega moepäraseid Lääne-India krusse, tean, et keski mu efektselt kirjutatut ei projitseeri. Arhitektuuribürood, Aleksandri koogid ja potentsiaalsed Ameerika avastamised - kõik on mulle kui pagi - korraks nuusata. Parem panen ette 3D prillid , haaran furšettlaualt noriga sushi  ja konstanteerin toomashendrikilveslikult: elagu Eesti!  Korrektne: Tubli e-etteütluse tegijana tean n...