Bangkok tekitab minus vastakaid tundeid. Linn on täis ööpäev läbi tegutsevaid meelelahutuskohti. Klubid, pubid, baarid, restoranid, turud, tänava melu... Sõltumata nädalapäevast-kellaajast, saad võtta õlle või kokteili ning ennast vabalt tunda, võid minna tantsima, võid elusat muusikat kuulata, võid lasta teha massaaži, süüa erinevate maailma rahvaste toite, šopata. Kõike seda saab teha nii öösel kui ka päeval- vahet pole, mis kell parasjagu on. See linn ei maga. Kui on aga esimene Bangkoki "vaimustus" üle läinud, hakkad märkama ka muid asju. Need punaste silmadega teenindajad, kes kellaajast hoolimata püüavad sinu vajadusi tipptasemel rahuldada, igavesti mööda tänavaid ringi uitavad konnakõristajatädid (kelle näod hakkavad sulle juba tuttavad tunduma), kes tahavad, et sa ostaksid nende käest need konnad ära, puudega inimesed, kes komberdavad mööda tänavaid või lamavad rahvamassi sees ning paluvad sinult armuandi, närvilised takso- ja tuk-tuki juhid, kes tahavad sind masina peale meelitada.
Mingi aeg hakkad nägema sellist Bangkoki.
Kui me sõitsime Chiang Maist Pattayasse, pidime jälle Bangkoki sõitma. Jõudsime Bangkoki kell 6 hommikul ja lasime ennast taksojuhil rongijaama sõidutada. Olin küll öisest bussisõidust väga väsinud, kuid suutsin siiski silmi lahti hoida: rong sõitis läbi selliste Bangkoki linnaosade, mida pole ükski väärikas reisijuht ealeski soovitanud külastada.
Üldiselt meenutas üks linnaosa, mida me läbi sõitsime, prügisorteerimisjaama, millele oli plekist katus peale ehitatud. See linnaosa on suur ja koosneb suvaliselt kokku klopsitud onnidest, mille taustal kõrguvad "Western property", "Italian property" jms pilvelõhkujad. Plekist ja plastmassist ehitatud onnides elavate inimeste varanatuke rippus onnide ees riidepuudel, mõne sellise onni ees rippus nii mõnegi lapse koolivorm.
Sõitsime Bangkokist kolmanda klassi rongiga Pattayasse, pilet maksis 31 bahti. Nii umbes 10 krooni. Kõveraks löödud ninaga ja paljaste jalgadega mees piilus mind, kui Andres aknast välja vaatas. Alguses ei tahtnud rongi aken kinni minna, vajus koguaeg alla, aga lõpuks suutis mu tugev kaaslane selle kinni panna.
Rongivaguni uksed olid lahti kogu sõidu ajal. Kuna me olime rongi viimases vagunis võis vahekäigus vabalt hoogu võtta ja rongi lõpust välja hüpata. Ma korraks isegi mõtlesin selle peale, aga siis mõtlesin, et miks küll?
Need teistsuguse Bangkoki vaated sobisid suurepäraselt vaadata kolmanda klassi rongi aknast.
Rong tegi iga viie minuti tagant peatuse ja inimesed voorisid rongist sisse ja välja. Igas peatuses ootasid 4-5 kodutut koera oma peremehe tagasitulemist. Lootuses leida peremees just sellest rongist jooksid koerad läbi kogu rongi ja nuusutasid tähelepanelikult. Üks selline koer hakkas isegi oma pooliku sabaga liputama. Aga selgus, et ta siiski ei kuulu sellele inimesele.
Kommentaarid
Postita kommentaar