Otse põhisisu juurde

Ilus ja kole Koh Phi Phi

Oleme omadega jõudnud meie Tai saarte ringireisi viimasesse sihtkohta- Koh Phuketisse, mida tuntakse Eestis lihtsalt Phuketi nime all. Saar on suur ja vaatamist on küllaga mitmeks päevaks. Siin me veedamegi oma viimased Tais olemise päevad. Ja laeme oma patareid täis!

Enne Koh Phuketisse jõudmist pidime aga tundma tugevat koduigatsust ning pettumust, mida valmistas Ko Phi Phi.
Koh Phi Phi kohta oleme kuulnud ja lugenud palju head. Sellepärast arvasime, et peame seda saart kindlasti oma silmaga nägema. Jutu järgi maapealne paradiis. Tai kõige vingem saar jne. Koh Phi Phil selgus aga, et see saar on kõige hullem turistikas, kus me üldse oma reisi ajal käinud oleme. Ja rämedalt kallis on ka. Põhjendamatult.

Söögid-alkoholivabad joogid keskmistest Tai hindadest 40-50% kallimad. Majutusasutuste valik väike, esmavajadusi katva hotelli maksumus 700-1000 bahti, samal ajal, kui teistel saartel oleme 300-450 bahtiga ööbimiskohad saanud. Internet 2 bahti minut (mujal Tais igal pool 1 baht minuti eest, mõnes kohas saab 20 bahtiga tund aega netikasutust), leidsime siiski Koh Phi Phil paar söögikohta, kus oli tasuta WIFI. Pesu pesemine 50 bahti kilogrammi eest. Sama hinna eest saab Bangkokis või Chiang Mais juba kaks kilogrammi pesu ära pesta. Ja isegi Koh Samuil ja Koh Phanganil. Kasutatud raamatute hinnad algavad 300 bahtist. 1,5 liitrine vesi maksab 30 bahti, samas kui igal pool mujal Tais maksab see 15 bahti.

Ma saan aru, et saare üldmuljet ei saa kujundada teeninduse pisivead, aga kindlasti mängisid ka nemad oma rolli Koh Phi Phist arvamuse kujunemisel.
Esimene kiivišeik, mille ma Koh Phi Phil jõin, oli tehtud kiivist, jääst ning lõhna järgi võis arvata, et jook sisaldab mingil määral ka kalaraipeid. Keeldusin selle joomisest ja ebameeldivuste vältimiseks tühistasin šeigitellimuse ning otsustasin suletud pudelis mineraalvee kasuks. Hotellis toodi hommikusöögiks õlise kihiga tee. Kahjuks pidime ka selle välja vahetama.

Mis veel silma torkas: high season ja saarel oli palju The Beachi jüngreid. Enamus seljakotireisijad: peoloomad, oma väikese kanepi- ja alkoholisaare otsijad.
Aga The Beach on siin kultus. Pea igaühel on see raamat käes, filme näidatakse baarides söögi alla ja söögi poole, tuure The Beachi Maya Baysse teeb igaüks, kellel paat olemas on. Selle eest küsitakse eest üsna varieeruvaid rahasummasid. Kõik oleneb sinu rumaluseastmest.

Üldmuljet saarest halvendas ka see, et meie hotelli vastastoanaabriks olid Soome tüdrukud, kes nii kui päike loojus, hakkasid alkoholi tarvitama. Võib olla ka midagi enamat. Nad naersid hullumeelsete kombel kella 18-st 03.30-ni. Siis jäid paariks tunniks vait ja varahommikul kuulsime juba öökimishääli. Terve päev ei tulnud nad toast välja, õhtul hakkasid jälle võtma. Teisel päeval kella 23 paiku palusime neil soome ja inglise keeles vaiksemalt võtta. Võtsid oma tuure maha.

Kui me varahommikul snorkeldama läksime, nägime palju alles hotelli koperdavaid inimesi, kel poolikud rummipudelid käes. Märkasime veel, et saarel on palju vigastustega inimesi: kellel jalg sidemes, kellel käsi kipsis. Ei tea, äkki tegelevad ohtlikku hobiga?
Saare asustatud osa on väga räpane, tänaval peab ettevaatlikult kõndima, sest vastasel juhul astud kellegi eilsesse või üleeilsesse poolseeditud söögi ja alkoholi segusse.

Aga alkohol on odav!Phi Phi Dream, Phi Phi Paradise, Mai Thai, Mojito jms. Isegi odavam, kui Tai söögid. Korraliku alkoholikokteili võib saada 25-30 krooniga. See vist neid saarel olevaid inimesi jooma ajabki?

Ümberringi asuvate saarte loodus on kena, kuid mitte midagi ennenägematut. Paljud korallid on hävinenud, teatud kohtades snorgeldades näeb ikka ühtteist. Värvilisi kalu näiteks. Sukeldajatel on Koh Phi Phi ümbruses kindlasti rohkem teha.

Koh Phi Phi lähiümbruses asuvad saared on loodus-ja maastikukaitsealad, seega nendele nagu nii ei pääse ning seal matkata ei saa.
Teadmiseks veel nii palju: lugesin Krabi ajakirjast enne Koh Phi Phile tulemist, et ühe "Teeme ära" taolise koristusaktsiooniga saadi Koh Phi Phi randadest ja rannavetest kätte ligi 1500 kg plastik-ja klaasprügi. Saarel elab umbes 1200 kohalikku inimest. Kas kohalikud loobivad rummipudeleid vette?

Teistele ränduritele, kes Koh Phi Phid oma silmaga näha tahavad, soovitame võtta päevase laevatuuri Krabilt. Näete samamoodi legendaarset The Beachi randa, palju muid kaitsealuseid saari (eemalt) ja veest välja ulatuvaid ning vee poolt uuristatud kaljumoodustisi.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust