Otse põhisisu juurde

Jõulud troopikas: must huumor ja valge viin


Väljas on viimastel päevadel olnud stabiilselt hajus pilvisus ja kraade alati üle 30.
Isegi öösel on miinimumtemperatuuriks +25 kraadi.

Oleme selle troopikaga ära harjunud ja ka keha saab sellest kõigest aru, et tingimused on teistsugused.
Eile, kui ülemise korruse iirlased ballaade joristasid, oma laulu järgi tantsu vihtusid ja alkoholi hävitasid ja meie õues laua taga rahumeelselt istusime ja juttu rääkisime, pidin eriti agaralt oma higi kühveldama. Higieritus oli enneolematult aktiivne.
Hoolimata sellest, et kell oli juba kõvasti üle kesköö.
Öö ja päev olid kohad ära vahetanud.

Sellistes ilmatingimustes on võimatu normaalseid jõule pidada.
Sellel aastal erinevatelt teistest jõulu-aastatest suutsin ma ülesöömist vältida. Enne, kui juurviljagarneeringuga veis, hapukoorega Eestis toodetud heeringas, värske kurgi-tomati salat, ahjukartul, Poola hapukapsas ja Eesti viin lauda jõudsid, olin ma pea pudel mullivett endale sisse kallanud. Mullivesi, raibe, võttis maos palju ruumi ja teised sinna pääsejad pidid kitsikusega leppima. Muud neil üle jäänud. Samas on täis-kõhus alati ruumi ühele kilole mandariinidele.

Jõuluvana oli sellel aastal väga lahke ja tõi mulle punase kuninganna krooni, Sprite huulepulga ja Durexi kondoomi. Ma olen väga rahul.
Ja täname neid, kes külmalt maalt meile jahedat tuult ja häid soove saatsid. Me veel peame teid meeles!

Olümpiamängudel heidab Poola vasaraheitja vasara staadioni piiridest välja. Kommentaatorid on kõik šokeeritud poolaka vasaraheitest, jooksevad pan-vasaraheitja juurde ja küsivad kommentaari, et kuidas õnnestus teha selline heide. Pan-vasaraheitja ütleb:"Kui oleks sirp olnud, oleksin ma selle veel kaugemale visanud."

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr