Otse põhisisu juurde

Jõulud troopikas: must huumor ja valge viin


Väljas on viimastel päevadel olnud stabiilselt hajus pilvisus ja kraade alati üle 30.
Isegi öösel on miinimumtemperatuuriks +25 kraadi.

Oleme selle troopikaga ära harjunud ja ka keha saab sellest kõigest aru, et tingimused on teistsugused.
Eile, kui ülemise korruse iirlased ballaade joristasid, oma laulu järgi tantsu vihtusid ja alkoholi hävitasid ja meie õues laua taga rahumeelselt istusime ja juttu rääkisime, pidin eriti agaralt oma higi kühveldama. Higieritus oli enneolematult aktiivne.
Hoolimata sellest, et kell oli juba kõvasti üle kesköö.
Öö ja päev olid kohad ära vahetanud.

Sellistes ilmatingimustes on võimatu normaalseid jõule pidada.
Sellel aastal erinevatelt teistest jõulu-aastatest suutsin ma ülesöömist vältida. Enne, kui juurviljagarneeringuga veis, hapukoorega Eestis toodetud heeringas, värske kurgi-tomati salat, ahjukartul, Poola hapukapsas ja Eesti viin lauda jõudsid, olin ma pea pudel mullivett endale sisse kallanud. Mullivesi, raibe, võttis maos palju ruumi ja teised sinna pääsejad pidid kitsikusega leppima. Muud neil üle jäänud. Samas on täis-kõhus alati ruumi ühele kilole mandariinidele.

Jõuluvana oli sellel aastal väga lahke ja tõi mulle punase kuninganna krooni, Sprite huulepulga ja Durexi kondoomi. Ma olen väga rahul.
Ja täname neid, kes külmalt maalt meile jahedat tuult ja häid soove saatsid. Me veel peame teid meeles!

Olümpiamängudel heidab Poola vasaraheitja vasara staadioni piiridest välja. Kommentaatorid on kõik šokeeritud poolaka vasaraheitest, jooksevad pan-vasaraheitja juurde ja küsivad kommentaari, et kuidas õnnestus teha selline heide. Pan-vasaraheitja ütleb:"Kui oleks sirp olnud, oleksin ma selle veel kaugemale visanud."

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust