Otse põhisisu juurde

Päike võtab mõistuse

Käisin just mõnekümne meetri kaugusel asuva Woolworthsi poe ees pangaautomaadi juures üllal eesmärgil sularaha välja võtta.

Minu ette trügis aga närviline ja ebastabiilne klient, kes oli tõenäoliselt tänasest Darwini päikesest piste saanud ja ei suutnud millestki aru saada. Endal tal polnud pangakaartigi kaasas!
Ta jooksis kaootiliselt kord pangaautomaadi juurde, siis jälle poe ukse juurde, siis tegi paar tiiru ümber posti ja siis alustas oma ringi algusest peale.
Siis, kui ma lõpuks pangaautomaadi juurde pääsesin, tegi häbematu klient sellise lükke, et ta hüppas minu jala peale, kergitas ennast uudishimulikult ja tahtis minu kontojääki näha.

"Niimoodi küll ei saa, sa häbematu proua tänavarott," ütlesin ma talle sulaselges eesti keeles ja raputasin oma jala pealt maha. Kuigi tõenäoliselt siinsed rotid ei saa eesti keelest aru ja mõistavad ainult inglise keelt. Rott tuli minu jala pealt maha ja jätkas oma amokki jooksmist.

Inimesed, kes poest väljusid ja poodi sisenesid või lihtsalt mööda kõndisid kiljusid hullunud rotti nähes. Tšikid hüppasid oma kuttidele sülle, lastel tekkis paaniline huvi selle elusolendi vastu. Mõned jäid ükskõikseks ja ei teinud segaduses olnud rotist üldse välja.

Ma jäin üsna külmaks, sest rotid võivad olla küll räpased loomad, kuid nad on üsna intelligentsed.
Ja mulle meeldivad intelligentsed olendid. See konkreetne isend oli oma intelligentsi millegi pärast kaotanud, sest minu meelest ükski endast lugupidav rott ei tohiks avalikkuses endale sellist käitumist lubada.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust