Otse põhisisu juurde

Lingvistilised naljad

- "Waiter!"
- "Yes, sir."
- "What's this?"
- "It's bean soup, sir."
- "No matter what it's been. What is it now?"

- I want to buy some week-old chickens
- No sir, you don`t want weak old chickens, you want strong young chickens!

Two German spies (during World War II) recieved an intensive training in English so they could do their job in London without causing suspicion. To test their knowledge they enter a pub.
Spies: "Two gins, please!"
Bartender: "Dry?"
Spies (confused) : "Nein, zwei! "

Kommentaarid

  1. See viimane oli parim. Tükk aega muhelesin seda. :)

    VastaKustuta
  2. *naerab kohe laginal*...
    harva juhtub, kui midagi uut ja head kuuleb :)
    üks mu vanadest lemmikutest:
    ameeriklaste ja austraallaste ühised sõjaväeõppused kusagil džunglis. austraallased jõuavad päev varem kohale, teevad aega parajaks , mängivad kaarte ja joovad veidi õlut.
    järgmisel päeval saabuvad ameeriklased; hambuni relvastet ning sõjamaaling näos.
    kaks pealikut kätlevad:
    usa oma: We came here to die!
    austraalia oma: we came here yesterday :)

    VastaKustuta
  3. Ja üks selline ka: Austraalias viidi läbi intellektuaalkonkurss, mille lõppvooru jõudsid kirikuõpetaja ja keskealine töömees. Konkursi võitja selgitamiseks tehti lisavoor, milles osalejad pidid tegema neljarealise luuletuse ja kasutama selles luuletuses sõna "Timbuktoo" (väikelinn Aafrikas).

    Kirikuõpetaja luuletus:
    I was a father all my life,
    I had no children, no wife,
    I read my Bible through and through
    All the way to Timbuktoo.

    Töömehe luuletus:
    Tim and me to Brisbane went
    We met few ladies, cheap to rent.
    They were three we were two, -
    So I booked one and Tim booked two.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...