Otse põhisisu juurde

Minu väike, aga oluline võit Austraalia telekommunikatsioonifirma Telstra üle!

Telstra. Telstra. Telstra.
Paljud, kes Austraalias käinud ja reisinud, teavad mida see seitsmetäheline sõna tähendab. Ühelt poolt tähendab rahuldavat kvaliteeti ning leviala, teiselt poolt suuri rahalisi väljaminekuid.
Mina õppisin täna Telstrat lähemalt tundma.

Kunagi detsembris, kui Austraaliasse saabusime, otsustasime, et püsida lähedaste inimestega kontaktis, peaks muretsema mingisuguse netiühenduse.
Uurides Dodo, Vodafone, Optuse levialasid tundus nende firmade netipulkade soetamine mõttetusena.
Nad lihtsalt ei levi kuskil. Eriti väljaspool suuri linnasid.

Käisime Telstras ja otsustasime selle kasuks.
Pealegi lubas Telstra kampaania korras topeldada meie krediiti. 
Ehk kui laed 100 dollarit saad 100 tasuta peale.
Juba esimesel korral ei paistnud Telstra esinduse klienditeenindaja oma teadmistega silma. Ta lihtsalt ei teadnud, et Telstral on detsembris selline kampaania. Selle kampaania korras saime endale 12 GB andmemahtu.
Sellest peaks ju kauaks pooleks aastaks piisama? Aga ei!

Telstra on kaval. Ta on oma kliendi munad tugevalt pihku võtnud.
Kui iga kuu midagi juurde ei lae, kaob su eelmise kuu krediidi ülejääk ära.
Seega, oled nagu Telstra pärisori. Iga kuu pead midagi juurde laadima.
Siis selgus ka veel üks tõsiasi: et kui laed 50 või 30 või 20 dollarit, muutub ühe MB hind ja selleks hakkab olema 13,3 senti 1 MB eest. Aga kui laed 100 dollarit on 1 MB hinnaks 1,65 senti.
Kui laed väikese summa, põleb see kiiremini läbi. Kui laed suurema summa, saad ühe megabaidi hinna 10 korda odavamaks.

Oleme vingelt kulutanud, aga kõikide videote, skaipimiste, piltide laadimistega pole suutnud kuus 100 dollarit ära kulutada.
Iga kuu on jäänud jääk pluss veel see Telstra poolt topeldatud dollarid.
Pärast kolme kuud Telstra klient olemast on meil kogunenud ligi 120 dollarit krediidi ülejääki.

1. veebruar 2010. a. 8:34:52 saatis Telstra sellise smsi:
Pls recharge before 9 days to continue making calls & to keep any call credits. To recharge free call 1258888. Thanks for being with Telstra.

Loogiliselt võttes saime aru, et viimaseks kuupäevaks, kui pead midagi juurde laadima, et mitte kaotada oma ülejääki, on 9.veebruar.

Täna ehk 9. veebruar 2010. a. 08:45:34 saatis Telstra juba teise smsi:
Your Telstra Pre-Paid Plus balance has fallen below $1.00. To recharge, free call 1258888.
Ehk tänase hommiku seisuga on ta meie krediidi ülejäägi ära nullinud.

Ma kontrollisin oma kalendrit ja mõtlesin, et kuidas on see võimalik.
Alles 1.veebruaril ütles Telstra, et meil on 9 päeva aega. Üheksa päeva koos 1.veebruariga peaks olema 9.veebruar. Ehk viimane päev, kui ma saan juurde laadida on 9.veebruar.

Selle argumendiga pöördusin lähimasse Telstra esindusse. Ütlesin latiinoliku välimusega naisteenindajale, et mul on Telstra pre-paid wirelessiga probleeme ja kas ta saaks mind aidata.

Ma arvan, et nendel teenindajatel tuleb päevas ikka paar minutaolist klienti: kes ei ole teenusega rahul. Märkasin kohe alguses, kuidas kõik teised teenindajad (neid oli veel umbes 6) valgusid erinevatesse nurkadesse laiali. Kes läks äkitselt taharuumi, kes lõunale. Sõna "probleem" tekitas teeninduses enneolematu atmosfääri. Nad vist teadsid juba ette, et midagi head sõnapaar "probleem Telstraga" kaasa ei too.

Kõige pealt seletasin sellele latiino päritolu teenindajale ära, mis mul viga ja miks ma ei ole sellega päri, mida Telstra täna hommikul tegi. Ta muidugi kukkus ennast kohe õigustama, et tema ei tea midagi sellest "probleemist" ja tema ainult töötab Telstra esinduses.
Ma säilitasin rahu, sest teadsin, et närveldamine ja kisamine ei too kunagi mingit tulemust.

Siis ta ütles, et võtab ühendust tehnilise poolega, seletab minu mure ära ja siis mõne päeva-nädala jooksul leitakse ka lahendus. See ei kõlanud hästi, seega otsustasin esindusse jääda seni ajani kuni "probleem" saab lahendatud. Ütlesin teenindajale, et ma võin teenindusse terveks päevaks ka jääda.
Seisin seal teeninduses nagu pidalitõbine, kõik teised teenindajad vältisid minuga silmsidet ja kokkupuudet. Jajah, ma olen see klient, kellel on teie teenusega probleeme!

Teenindaja, kes minu "probleemiga" tegeles istus pärast minu pealekäimist telefoniliini otsas ja kuulas Telstra tehnilise teeninduse muusikavalikut. Nii umbes 30 minutit. Siis andis järje mulle üle ja ka mina sain oma osa.
Nii me istusime vahelduva eduga umbes tund aega telefonitoru otsas. Lõpuks kostus toru teisest otsast kellegi inimese hääl!
Pärast kõikide andmete edastamist (nimi, pulga nr ja pin, mis probleem on, sünnikuupäev jne) ütles onu, keda oli vaevu kuulda, et see on vale osakond ja palus mul veel telefoniliini otsas oodata. Pärast järgmist 15 minutit saabus järgmine onu.

Ma ei saa aru ühest asjast. Telstral on palju erinevaid kaableid, liine ja üldiselt võiks tema teenuse kvaliteediga ka rahule jääda.
Mulle tundub, et see on nimelt nii tehtud, et klienditeeninduse liin on kõige kehvem. Lihtsalt ragiseb nii hullult ja üldse mitte midagi pole kuulda-aru saada. Tõenäoliselt minnakse selle peale välja, et ühel hetkel kliendil katkeb kannatus ja ta lõpetab sinna helistamise.
Mina olin jonnakas ja kannatlik.

Pärast kuut erinevat suunamist ja telefoniteenindajaga suhtlemist, jõudsin õige inimeseni. Koos selle telefoniteenindajaga tegime mõned matemaatilised tehted ja selgus, et tõepoolest, Telstra oli eksinud. Aga kole lugu, krediit oli ju juba läinud!

Teenindaja apelleeris sellele, et järgmine kord laeksin mõned päevad varem ja siis ei tohiks sellist asja juhtuda. Mina apelleerisin sellele, et ma tahan viimasel päeval laadida just selle pärast, et saan seda krediiti kauem kasutada (järgmine kord pead laadima samal kuupäeval. Ehk kui laed 9.veebruaril pead 9.märtsil uuesti laadima ja kui laed paar päeva varem kui viimane tähtaeg on, siis pead ka järgmisel korral juba varem laadima).

Pärast mõningast vaidlust ja minu pahameele kirglikku väljendamist suulises inglise keeles ragiseva telefoniliini teel otsustas teenindaja oma supervisoriga nõu pidada. Olin toru otsas ja kuulasin ragisevat klassikalise muusika pala.
Mõne aja pärast oli telefonitoru otsas supervisor, kes pidi omakorda oma supervisoriga nõu pidama. Nii läksid mu järgmised 35 minutit.
Lõpuks, kui nad olid teinud kriisikoosoleku, nõustus esimene klienditeenindaja minu krediidi minu arvele tagasi kandma. Tingimusel, et tänase päeva jooksul laen veel midagi juurde.
Olin isegi üllatunud sellise lahenduse üle.
Igatahes tänu oma meelekindlusele ja järjepidevusele saavutasin täna võidu monopoolse suurkorporatsiooni Telstra üle. 

Kommentaarid

  1. Palju õnne tõepoolest! Ja nüüd kibekiiresti võitu tähistama, st 120 dollarit laiaks helistama, surfama :)

    VastaKustuta
  2. tubli tüdruk, just nii peabki võitlema ja lõpuni oma jonni ajama. ei tohi käega lüüa! suured ettevõtted on selles suhtes eriti ülbed, et nad kuritarvitavad pidevalt oma jõupositsiooni. hea, et näitasid neile, mis puust sa tehtud oled :)

    VastaKustuta
  3. Hehe, nii väga kui ma ka ei üritaks ei suuda ma seda krediiti maha helistada ja maha surfata.

    Tegelikult on jah nii, et miski pole siin maailmas eksimatu ja täiuslik. Ja kui tundub, et sulle on mõni suurfirma liiga teinud, tuleb selle vastu võidelda ja öelda, sest ma olen kuulnud, et siin on mõnedel inimestel veel samamoodi Telstra üks päev varem krediidi ära nullinud, aga nad pole esindusse õiendama läinud. Aga tuleb minna!

    VastaKustuta
  4. See ongi Austraalia omapära, et kui viitsid küsida, siis antakse. Meie pere protsessis ka vähemalt kolm korda (kahel korral Telstraga) ja meid saatis 100% edu. Ehk neil on seal loodud selline kahisevate ooteliinide ja lõpmatuna näivate suunamiste võrgustik, mis hoiab paljud virisevad kliendid eemal, aga tõeliselt ohtlikud tüübid tungivad neist läbi ja see on märk, et tuleb nõuded täita. Neil on seal ju komme lisada tingimusi, mida alguses ei ole võimalik leida või siis lihtsalt teha vigu ja valetada. Ehk kui peaks kohtusse minema, siis firma kaotaks. Paljud kliendid ei viitsi seda protsessimise vaeva näha, maksavad ära ja firma saab tulu. Ontlikud tüübid selgitab välja telefoniteenuste tulemüür.
    Sest õigupoolest on muidu raske seletada, miks esindused töötavad inimesed ei saa klienti kuidagi aidata, aitab ainult helistamine. Lisaks leidub lolle, kes ei viitsi sealt esindusest helistada ja helistavad kodunt. See on ju eriti geniaalne äriidee...

    VastaKustuta
  5. Novot, sellistest protsessimiste kogemustest tuleks rääkida ja teisi inimesi igati infomeerida, sest nagu mina siinkandis kuulnud olen, on teistelgi Telstraga taolisi probleeme ette tulnud, lihtsalt inimesed pole oma õigusi välja nõudma hakanud, sest suurkorporatsioon- kogu see süsteem ja need võrgustikud on hirmuäratavad väikese inimese jaoks.
    Aga ka väike inimene suudab suurele süsteemile ära teha.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr