Otse põhisisu juurde

Litchfieldi rahvuspark: alkohol ja pornograafia on keelatud













Viimasel ajal on meil Andresega nii olnud, et meie peamisteks kohtumispaikadeks on olnud voodi, auto ja baarilett- mina ühel, tema teisel pool. Minu tänase baarivaba päeva puhul otsustasime kohtuda autos ja veeta kvaliteetaega kuulates vanu häid plaate (mis meil veel hiljaaegu allergiat tekitasid) ja sõita kuskile loodusesse.

Et mitte niisama tühja sõita, sõitsime eesmärgipäraselt Darwinist 129 km kaugusel asuvasse Litchfieldi rahvusparki. Kängurusid sel korral suudelda ei saanud, kuid mõnusalt supelda jahedas vees (umbes +25), nautida kauneid vaateid ja koskesid ja muidugi mõista- teineteise seltskonda. 
Sesoonse krododilliohu tõttu olid paljud looduslikud basseinid suletud, kuid leidsime selles ka ohutuid (loe: krokodillidest vabasid) ujumiskohti.

Kuna ma pole Lev Tolstoi, kes oskas loodusest, maastikest jms kümnete meetrite pikkusi kirjutisi vormida, siis panen parem pilte.

Üldiselt võiks pargile panna 10-pallisüsteemis tugeva 6. Kõik kohustuslikud Austraalia rahvuspargielemendid olid Litchfieldis täitsa olemas: kosed, orud, mäed, krododillid (keda me isiklikult ei kohanud), termiidipesad, kirevad ja värvilised linnud, lopsakas taimestik. 

Austraalia aborigeenide reservaatidesse sisenemisel ja seal viibimisel on keelatud omada alkoholi ning pornograafilise sisuga materjale. Juhul kui omad alkoholi või pornot oma autos, võid saada selle eest korraliku trahvi, 18 kuu pikkuse vanglakaristuse ning jääda ka oma autost ilma. Kuna rahvuspargi alal asuvad ka aborigeenide maad nägime seal ringi sõites ka mitmeid meeldetuletavaid-hoiatavaid silte.

Kommentaarid

  1. Kuidagi vasturääkiv see Litchfield ja pornograafia keeld ju - mis nad siis panid sellisele paigale sellise nime. Eestipäraselt seda nime kirjutades tuleks päris kolekonkreetne sõna :D PS! Sulle paistab see sõna ka meeldivat, sest kirjutasid neljas lõigus viis korda Litchfield (ma ei tea, hakkas lihtsalt silma). Aga park on juba kuidagi harjumuspäraselt ilus... Kas teil seal kohapeal suudab miski enam Ahaa-efekti tekitada? Või olete ka ise juba selle üllatava-ilusa maailmaga harjunud? :)

    VastaKustuta
  2. Oih, ma olin päikesest ja loodusest veel nii LUMMOTUD, et ei saanud oma kordustest arugi. Muidu ma väga ei salli kordusi ja samade sõnade kasutusi, kirja-ja tähevigu, komavigu jne, seega otsustasin, et kuigi ma oskan seda keerulist sõna "Litchfield" kirjutada, siis parem võtan mõned korrad vähemaks!

    Tegelikult ahaa-efekt tekib ikkagi, kõik paigad ja kohad on ikka nii eriilmelised ja maailmas on hirmuäratavalt palju vaatamisväärset. Ei tea, kuna me ükskord kodupoole minema hakkama..

    Järgmine nädal võtsin laupäevase päeva vabaks ja reede on ju nagu nii kõikidel vaba, sõidame Kakadu rahvusparki paariks päevaks. Rahvuspargi pindala on muideks umbes poole Eesti pindala!

    Ja pärast seda veel mõned üksikud kohad, kus Põhjaterritooriumil käia tahaks..ja siis on see nähtud!
    Tahame sattuda mõnda aborigeeni asulasse paariks päevaks, aga selleks on meil 4WD autot vaja ja natuke rohkem aega, kui kaks järjestikust vaba päeva. Aga katsume ära korraldada.

    VastaKustuta
  3. See pornograafia ja alkoholi keelamine aborigeenide kommuunides, külades, asulates on nende populatsiooni toetav idee.
    Üks autoriteetne allikas rääkis, et kui Põhjaterritooriumil on vihmaperiood, siis paljud aborigeenid tulevad oma koduküladest linna, siin pidavat neil eluga lihtsam hakkama saada, kui tuleb jälle kuiv periood, lähevad nad walkile. See on pikem jalutuskäik, mille jooksul peavad nad kõik tähtsad ja pühad paigad läbi käima.

    Ja kui ei ole alkot ja pornot nende kodukülades, pole neil ju peaaegu mingisuguseid maised ahvatlusi!

    VastaKustuta
  4. Kade, kade, kade...
    Tõepoolest, kade, et ei sündinud 20 aastat hiljem.
    Aga - edu ettevõtmistes!
    Sigrid

    VastaKustuta
  5. Ja meie siinpool mõtleme vahepeal, et võiks täitsa 10 aastat nooremad olla, siis jõuaks kõik kohad ilusti läbi käia enne kui bioloogiline kell ennast õhkab ja vanemad meid lootusetute-rahutute nimekirja igaveseks sulgevad!

    Edu ja pealehakkamist läheb alati tarvis, aitäh :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust