Otse põhisisu juurde

Beggar on a beach of gold

Mõtlesin, et puhkan rahus täna pärast üliemotsionaalset päeva ja õhtupoolikut ja kirjutan kogetust mõned päevad hiljem, kui emotsioonid vaibunud ja mõtted settinud, aga siis jällegi...

Meie töö ümbruses liiguvad ringi sellised aborigeenide salgad, tihtipeale saadab (õigemini jälitab) neid politseieskort, kes mõned "silmapaistvamad" ja suuremad "avaliku korra rikkujad" puuri pistab. Meil on täitsa selline päevik olemas, kuhu registreerime igasugused pärismaalaste poolt klubi tülitamised. Ma olen seda muidugi paljudel kordadel täitmata jätnud, aga töökaaslased täidavad üldiselt hoolega. 

Hoolimata mitteavalikust keelust, mis töötajatele on antud, teenindan ma aborigeene ikka vahel...kui juhatajat ei ole. 
Nüüd ongi välja kujunenud nii, et kui juhataja on keskpäevast ära läinud ja käimas on parasjagu minu vahetus, tulevad nad kord vett küsima, kord suitsumasina jaoks raha vahetama, mõnikord pesevad nad ennast muruniisutaja all, siis tahavad jällegi WC-sse kakale. Küsivadki nii.
Ma ei pahanda, lasen neil oma asju ajada. 
Mõned austraallastest kliendid nimetavad neid loomadeks ja paluvad mul neid territooriumilt välja saata. Samas on hulga inimesi, kes suhtuvad pärismaalastesse sallivalt, põhjendades, et me kaks oleme lihtsalt väga erinevatest maailmadest. 

Olgu, mis ta olgu ja olgu arvamused nende kohta missugused tahes, aga ühte pean ütlema: aborigeenid on ühed väga musikaalsed ja kompleksivabad inimesed. Vahepeal, kui neil omad asjad ära aetud, pesus ja kakal käidud, tantsivad nad keset palavat päeva, lõõmava päikese käes oma tantsu. Kurat võtaks! Kuna olen ma kõigest nii vaba olnud, et saaksin nende kombel kõigi ees muretult tantsida? Eelkõige sisemiselt vaba?

Alguses arvasin, et näed, jälle purjus...aga siis tuli välja, et tantsija oli täiesti kaine. Olgu see Rihanna või Sting, Metallica või ABBA, rütmitajumisega neil probleeme pole. Ei vanal ega noorel. 
Vahel vaatad ja imestad, paned ennast tema naha sisse: kas ma suudaksin maailma kõige tavalisel päeval niimoodi elust rõõmu tunda, tantsides kõikide "tsiviliseeritute inimeste" nähes? Igasuguse piinlikkuse ja valehäbitundeta ja täiesti kainena?
Selleks, et niimoodi muusika järele nõksuda, selleks peaks ju liitreid ära jooma!

Ja kui täna üks nooremapoolne aborigeen teisel pool klubiaeda...rannas laulis ja tantsis "Beggar on a beach of gold" järgi, siis mul jooksid külmavärinad üle keha. Ma ei oska seda kuidagi seletada.


Kommentaarid

  1. see teeb kadedaks... kujutan ennast ka mõnikord täiesti üksi keset rahvasumma tantsimas ette. muusika peab olema. aga imelik on, et tegelikkuses ma ilmselt ei julgeks. laulda küll. vahel ma kõnnin ja laulan tööle või koju niimoodi, et kohale jõudes saan aru, et olen terve tee midagi helisenud... aga tantsimine on teine tase. kui saarde tuled, võiks ära proovida? :P

    VastaKustuta
  2. Mind teeb ka see kadedaks..kadedus pole tegelikult õige emotsioon. Pigem vaatan alt ülesse nende inimeste peale, kes suudavad nii vabad olla!

    Nad võnguvad mööda tänavaid ja randasid, nii kui kuskil muusikat kuulevad, olgu see popkräpp või rock või entomuusika- kõik ajab neid tantsima. Tihtipeale on nad täiesti kained.

    Mul läheb selle taseme saavutamiseks aega, aga üks päev kuulasin siin täiesti pöörast trummi ja didgeridood ühismuusikat ja see ajas juba mu varbaid liigutama..nii et teised nägid mu emotsioone: et mulle meeldib see muusika!Ja mul polnud üldse piinlik. Jee.Jee.Jee! Seda võib ju avalikus kohas tantsimise alla liigitada küll?

    Oh jeerum, olen ju ometigi üsna avatud inimene, aga ennast välja tantsida saan alles promilli all. No mida, peab teistmoodi ka saama?
    Mis muusikalisi üritusi teil seal Saaremaal augustikuus tulemas?

    VastaKustuta
  3. Kusjuures, eestlased on ju tantsija-rahvas tegelikult... meil ju laulupeod ja muidu simmanid, jaanituled - ikka tantsitakse ja ka ilma alkota :D Aga augustikuiste ürituste top on siin:

    6.-8. august Merepäevad
    13. august Kaali järvekontsert
    14. august Küünikontsert Muhus Aljaval
    28. august Muinastulede öö Kuressaares Raiekivi säärel

    See on info maakonna kultuurikalendist. Kindlasti, kui aeg kätte jõudma hakkab, tuleb asju juurde. Nt pidi augustis olema tasuta J. Tätte kontsert lossis. Nii et hoian Sind kursis!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...