Otse põhisisu juurde

Lennuinfo

Pärast pikka planeerimist, mõtlemist ja nuputamist, erinevate variantide kaalumist, ostsime ära pea kõik lähima poolaasta lennupiletid.
Nüüd saame lennufirmadelt kirju tihemini, kui sõpradelt.

Ehk siis: juulis lendame Darwinist Singapuri, Singapurist edasi Indoneesiasse, Indoneesias liigume ringi kohalike lennuliinidega (neid pole veel ostnud, sest paljudel Indoneesia lennufirmade kodulehekülgedel pole netibroneeringuid võimalik teha) või praamide/laevadega, mis tuhandete saarte riigis transporditeenust pakuvad. 

Indoneesiast liigume edasi Malaisiasse, Malaisia pealinnast Kuala Lumpurist Londonisse, Londonist Riiasse, Riiast Eestisse. Veidi üle kuu aja kodus ja ...
Riiast Londonisse tagasi 21.septembril, paar päeva Londonis ja siis juba Kuala Lumpurisse. 

Kuala Lumpurist 25.septembril Vietnami pealinna ja sealt Laosessse ja Kambodžasse. Pärast kuuenädalast Vietnami-Laose-Kambodža reisi aga Melbourne- mis plaanide kohaselt peaks saama meie koduks järgmiseks Austraalia poolaastaks!


Kommentaarid

  1. Ma vaatasin Melbourne'i kliimakaarti ja mulle tundub, et peab välja mõtlema viisi, kuidas teile külla sõita :)

    VastaKustuta
  2. Ja tegelikult on ju armas mõelda, et Viki elab sügisel Victoria osariigis ;)

    VastaKustuta
  3. Ägedad plaanid! Hoiatusena mainin, et Melbourne`i võib ära armuda nagu ka Aasiasse (ise pole käinud, aga mu aasiasse armunud melbournlasest korterinaaber on ette näidanud kõik oma Aasia reiside videod ja meie kodu seinal on suur pilt Laosest pärit armsast tüdrukust).

    VastaKustuta
  4. Melbourne ja toda kanti on vist jah sügisel ja talvel kõige parem külastada, sest siis on seal soe või noh vähemalt peaks olema. Mul on soojusest savi, tahaks vahepeal teki all magada ja jakki kasutada ja sooja teed juua, aga praeguses kliimas on need kõik väga ebasobilikud tegevused.

    Kristiina, tänan südamliku hoiatamise eest, aga kardan, et see meid sealt linnast siiski eemale ei hoia.
    Ma ju tahan vähemalt kord elus endanimelises osariigis elada :)

    Plaane on veel teisigi, aga eks see sõltub kõik sellest, kuna Andres viimase vahetuse teeb.
    Algsetes plaanides oli ka PNG ja Timor, aga pikemal uurimisel selgus, et kogu ettevõtmine läheks umbes poole võrra kallimaks ja logistiliselt keerulisemaks. Jätsime praegusest tripist need riigid välja.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust