Otse põhisisu juurde

Põleb

Niipea kui Darwinis ja Põhjaterritooriumil hakkas vihmahooaeg läbi saama, algas siinkandis aktiivsete põlengute periood. Vihma ikka veel vahel sajab, öösiti, salaja. Aga teiselt poolt juba põleb.

Juba mitmendat päeva näen üle lahe tumedat tossusammast, mõnel päeval tõuseb taevasse koguni 4-5 musta suitsusammast. 
Uudistes räägiti, et see on juba problemaatiline, kuigi siinne ökosüsteem on sajandeid metsatulekahjudega ise hakkama saanud ja see on loomulik osa "bushi" elust. 

Austraalia rahvusparkides on tutvustatud metsatulekahjusid mitte kui looduskatastroofi, vaid kui bioloogilise mitmekesisuse alust, sest see on ainuke viis, kuidas kohalik muld väetist saab. Siinsed metsatulekahjud algavad peamiselt pikselöögist, harva on mängus inimese käsi.

Uudistest veel nii palju, et lähinädalatel 31aastaseks saav Andres sai täna teise aasta Austraalia viisa kätte. Asi käis küll väga kiirelt, sest alles 5.mail tegime avalduse ja 10.mail oli viisa juba käes. Vahepeal ilmus avalduse juurde röntgeni- ja tervisekontrollitõendi nõue, mõned päevad hiljem oli nõue iseenesest ära kadunud.

Kommentaarid

  1. Mul on aega, eelmine saab läbi 2.detsembril. Ma ei saa veel 31aastaseks paari nädala pärast.

    VastaKustuta
  2. Ma mõtlesingi, et vist on hoopis vanusega seotud asi ;) Raske on ikka omada vana meest :P Ei tegelt, pigem on see just igati kasulik, noortel on mingid pseudomured.

    VastaKustuta
  3. Jah, Austraalia riik on kehtestanud sellise vanusepiirangu, et kui oled üle 30, siis enam ei saa working holiday´d teha. Tegime talle selle teise aasta viisa ära,sest ta viimased nädalad 30. Vanema mehega koos olla on hea, tunned tema kõrval hoopis ennast lapsena, kes vajab veel veidi kasvatust ja "daddy´t".
    Oma kõrgele elueale vaatamata tuleb ta paljude ebamõistlike asjadega kaasa.

    Samas, kui nüüd teise aasta viisast ausalt ja avameelselt rääkida, siis nagu sa tead, pole ma ühtegi päeva farmis veetnud ja ei taha hästi uskuda, et jõuan detsembrikuuks 88 farmipäeva kokku saada.
    Aga see on teise aasta viisa saamise üks nõuetest.

    Aga ärme nüüd avalikus ruumis väga avameelseks ka lähme, sellest mis plaanid on ja kas me tõesti jääme veel üheks aastaks siia mandrile, kõigest lähemalt juba kunagi kuskil mujal.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...