Otse põhisisu juurde

Üks armas õhtupoolik Darwini vabaõhu "loomaaias"


Jalad olid sitased, nägu tolmune, riided porised, juuksed higist läbimärjad, käed verised, suured varbad ära tallatud, käed kriimustusi täis. 
Ei. Ei. 
Ma ei käinud kohalike põmmpeadega tüli norimas. Ei kukkunud kuskilt alla, millegi pealt maha, kellegi peale, millegi sisse. 
Ei käinud ka kuskil farmis põldu kündmas, atra vedamas. 
Olin kõigest klienditeenindaja ühel vabaõhu beach partyl. 

Ski klubi on alati kurtnud selle üle, et noori käib vähe ja põhilisteks klientideks on pereinimesed. Kuna noored vanuses 18-30 on kõige atraktiivsem sihtrühm alkoholitootjatele ja -müüjatele, siis selleks puhuks otsustati korraldada koostöös XXXX Summer Bright õlletootjaga üks suur noortepidu.
Ja mina olin selle loomaaia üks paljudest teenindajatest. 

Alguses ei saanud 1000+ pidulist kuidagi vedama, pärast ei suutnud kuidagi pidama saada. Päike ja valgus mõjub peoloomadele ikkagi pidurdavalt.
Nii kui päike looja läks, hakkasid kõik kaks korda rohkem alkoholi tarbima. Kuna pudeliavaja oli minu putkast ära varastatud ning teisi saadaval enam polnud, pidin oma 5-6 tundi õlut-siidrit jms jooke kätega avama. Kuna kogused olid miskit sinna kümnete kastide kanti, siis..isegi võite arvata, missugused mu käed tööpäeva lõpuks välja nägid. 

Mass, eriti veel tugevas joobes, käitub aga täiesti kaootiliselt, ettearvamatult ja kõike seda..massiliselt! Üks viskas oma pudeli tantsuväljakule puruks. Justkui väljendades sellega miskit ja viies läbi mingi rituaalse toimingu.
Ja teised muidugi Õpetajat järgi tegema. Lõpuks oli keset tantsuväljakut pea meetrikõrgune pudelite ja teiste pakendite hunnik. 

Austraalia kohalike kuulsate DJ-de ja Underbelly staffi poolt ülesse köetud noortel oli klaasikildudest ja prügist täiesti savi. Alkoletist telliti muudkui alkoholi juurde, mis sest, et mõni tegelane oli sellest juba ammu pilgeni täis. 
Pärast järjekordset ning kriitilist doosi läksid kõik avameelseks ja ei häbenenud midagi. 

Naised tõmbasid oma rinnahoidjatest välja tisse suuremaks tegevad padjad ja mehed viskasid "prügialtarile" oma vanad ja kulunud pokserid. Paljud külalised ohverdasid üritusele oma vööd, kingad, särgid ja mütsid. 
Mõni leidlik oksendas selle kõige peale. 
Tänapäeva kunstiteos oli peaaegu valmis.

Pärast sisikonna tühjendust tuldi muidugi minu juurde. Uue noosi järele. 
Pidin olema kannatlik ja arusaav. Mõnele pidin õpetama algusest peale rääkimist ja konsonantide hääldamist (vokaalid tulid päris hästi välja :), mõnda aitasin matemaatiliste tehete sooritamises, mõni lihtsalt kukkus letti alla, minu varvaste peale. Selle pidin hea klienditeenindaja kombel muidugi ülesse aitama ja aitama tal geopositsioneeruda. Kus ja mis ta on? 
Mõni tahtis lihtsalt värsket oksemaitset veega alla loputada. 
Andsin talle ämbritäie vett. Jääga. Tasuta. 

Muidu muusika oli väga hea, meeleolu ka, jalg ikka tatsus koguaeg kaasa ja teenindamise vabal hetkel heitsin pilgu minu ees asuvale lavale. 
Mõned kliendid kutsusid mind isegi tantsima, aga töökohustuste tõttu pidin ära ütlema. 

Hea meelega oleksin olnud selle peo külastaja, kui vastuvõtja. Aga sellise tunnipalga eest võib "sotsiaaltöötaja" tööd teha küll.

Noorus on vahva!

PS!Monumendi valmimisele pani suure ja rasvase punkti meesisendi avalik urineerimine selle kõige peale...

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...