Otse põhisisu juurde

Aeroparts logistics Austraalia moodi


Austraalia on selleks korraks küll juba selja taha jäänud, aga tahan kirjutada ühest huvitavast seigast, mis toimus enne meie äralendu. Olen varasemalt tegelenud lennukite varuosade logistikaga Euroopas ja see, mis siin toimus oli kummaline. 4 päeva enne Austraaliast lahkumist helises mu telefon ja endine tööandja küsis, kas mul oleks võimalik veel paariks päevaks tööle tulla. Mitte farmi, aga sadamasse, sest üks kiire saadetis lennukivaruosadega saabus Ameerikast ja see oli tarvis konteinerist maha laadida. Otsustasin tööle minna.

Sadamas selgus, et varuosad olid juba konteinerist lattu laaditud, aga mitte tavalisse, vaid garantiini valve all olevasse spetsiaalsesse lattu. Seal oli erinevas suuruses kaste ja aluseid. Küsimuse peale, miks need osad garantiinilattu pandi, sain vastuseks, et need on kaetud Ameerika tolmuga ja Austraalia valitsus ei luba neid riiki sisse toimetada. Võib-olla on mõni Ameerika kärbes või ämblik kasti sisse pesa teinud ja hakkab ennast Austraalias koduselt tundma ja oma elutegevusega kohalikke liike hävitama. Nii on siin varemgi juhtunud näiteks "cane toad`ga" (Lõuna-Ameerikast sisse toodud kärnkonn).

Meile anti kätte harjad ja kaltsud, natuke puhastusvahendit ning vett ja paluti kõik tolmused jupid ära puhastada. Päris huvitav, mõtlesin ma, polegi varem nende hinnaliste vidinatega nii lähedalt kokku puutunud. Tean, et lennunduses on remondile ja osade välja vahetamisele kehtestatud rahvusvahelised karmid turvastandardid ja ka kõige väiksema kruvi välja vahetamine nõuab dokumenteerimist.

Hari kätte ja tööle! See mis nüüd juhtus võttis mu tummaks. Supervisor avas esimese kasti, vaatas sisse ja palus mind appi. Mida me nüüd teeme, küsisin. Kallame selle kasti põrandale tühjaks, et oleks lihtsam puhastada. Kast oli meeter korda meeter suur ja täis vidinaid, mis varieerusid kruvidest kuni pisemate alumiiniumist keredetailideni ja juhtkangideni. Keerasime kasti ümber ja kogu krempel valgus kolinal põrandale. Nonii, võtke kohad sisse ja hakake puhastama, teatas supervisor. Küsisin veel, et kas need osad on uued ja kas nad tõepoolest kasutavad neid oma lennukite peal?

Mallard tüüpi lennukeid hakati tootma 1947. aastal ja originaalvaruosi on väga raske saada, seega kõik, mida vähegi võimalik kasutada, läheb töösse. Enamik osi olid uued, lihtsalt aastakümneid laos seistes tolmu kogunud, aga leidus ka kasutatud osi. Tõepoolest, osadel vidinatel oli tootmisaastaks 1949 ja kogu see kupatus meenutas rohkem vana autoromula ümberkolimist. Tõenäoliselt olid need jupid ostetud kilohinnaga.

Küll on ikka hea, et ma enam nende lennukitega lendama ei pea, mõtlesin enne tööle asumist.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...