Otse põhisisu juurde

Imede linn Singapur

Pampersites koerad, puhtad ja prügivabad tänavad, pilvelõhkujad ja sile asfalt, korra-ja reeglipäraselt töötav ühistransport, tööle ruttavad mornid näod, maa alla ja maa peale ühtlaselt kiiresti voolav inimmass, hoiatused ja keelud, trahvid ja normid. Singapur on üks imelik moodustis siin ilmas. 

Ühelt poolt oleks tegemist nagu täiusliku ja toimiva, teiselt poolt aga steriilse, kunstliku ja ülereguleeritud linnriigiga. Aga nii roheline ja puhas...

Ei saagi lõpuni oma tunnetest aru. Kas armastan või vihkan. 
Imede linn, tehnoloogiliste lahenduste oaas keset Aasiat. Aga kuidagi on kõik see liiga kunstlik. 
Ja millised hotellihinnad. Uberik, kus põrandal pole piisavalt ruumi, et oma kohver avada, maksab oma 60-100 kohalikku dollarit. Okei-okei, vähemalt on soe vesi ja puhtad linad. Väsinud ränduritele sellest täitsa piisab. 

Ja kuidas kõik need 4,7 miljonit Hiiumaast väiksemale saarele ära mahuvad? Ja kuidas saab üks riik keelata oma riigi kodanikel tegelemast anaal-ja suuseksiga? (Nüüd on juba see küll Singapuris legaliseeritud, aga veel paar aastat tagasi oli see ebaseaduslik) 
Ja miks üritab riik, kus on nii palju religioone ja selline erinevate rahvaste kooslus, kunstlikult hoida linnriiki homoseksualistidest vabana (nõukogude stiilis, et meil neid pole)?

Andres ütles Singapuri kohta üsna tabavalt. Singapur on tõenäoliselt üks kõige euroopalikum linn maailmas. Seda ta on.
Ja mu tunded selle linnriigi suhtes on segased. 



Kommentaarid

  1. Pikaaegne lugeja: Kas teiega on ikka kõik korras? Liiga pikk paus...

    VastaKustuta
  2. Tervitused külmalt ja sügiseselt Eestimaalt, tänan küsimast, meiega on kõik korras, kui vaid välja arvata mõned külmetushaigused ja kuue Eestimaa nädala jooksul kaks antibiootikumikuuri.
    Täna pakime kotte ja nostalgitseme, jätame kallite inimestega taaskord hüvasti ja juba homme õhtul põrutame Londonisse, et sealt Vietnamisse lennata. Kõik on parimas korras.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...