Otse põhisisu juurde

Elust Mekongi jõe deltas

Pärast mõnepäevast resideerumist tolmuses ja kärarikas Ho Chi Minhis otsustasime põrutada lõuna poole. Lõuna pool asub Vietnami kõige viljakam ja tootlikum piirkond, mida tuntakse maailmas Mekongi delta nime all. Väidetavalt tuleb pea kogu Vietnami riis just sellest piirkonnast.

                     Mekongi jõe delta paadimeestel on peaaegu alati vähemalt üks naine pardal

Muideks, Mekongi jõe delta võtab enda alla umbes sama suure pindala, kui Eesti.
Kinnitamata andmetel on Vietnam just tänu sellele põllumajanduspiirkonnale maailma üks suurimatest riisieksportijatest, teisel kohal pärast Taimaad. Deltas toodetakse rohkem riisi, kui Koreas ja Jaapanis kokku.

                                                       Shelli piraattankla keset deltat

Mekongi jõgi ise, mille deltas lõuna-vietnamlased nii aktiivselt põllumajandust peavad ja aastas vähemalt kolm saaki saavad, saab alguse Tiibetist, voolates läbi Hiina, Birma, Laose, Tai, Kamdoža suubudes Lõuna-Vietnamis Lõuna-Hiina merre.  
 
                          Paat on vietnamlasele sama oluline, kui kasahhile hobune

Mekongi jõe delta rahvas elab oma igapäevast jõeelu. Inimesed elavad ikka jõe peale vaiadele püstitatud hüttides, ujuvturud tegutsevad, paadid vuravad siia-sinna, isegi Shell on siinkandis oma esinduse avanud (tegelikult on keegi Shelli paberilogo tanklahoonele kleepinud, tõenäoliselt usaldusväärsuse tõstmiseks).  

Selleks, et Mekongi jõe delta igapäevast elu näha, külastada ujuvturgu, tiirutada deltasse ehitatud kanalite vahel, tuleks leida mõni kohalik paadimees. 
Üldiselt on nad nõus 10-20 dollari eest sind 5-6 tundi deltas ringi sõidutama.

                  Ujuvturul on müüjad suurte paatidega, ostjad väikestega. Pildil ostja.

Ujuvturgudel liiguvad ostjad ja müüjad paatide ning parvedega. Üldiselt pole sellistel turgudel kombeks kaubelda, sest müüjateks on kohalikud põllumehed ning nende kaupade hinnad on õiglased ja mõistlikud. Turg avatakse varahommikul ning pannakse kinni hiljemalt lõuna paiku. Turu kõige populaarsemaks kaubaartikliks on kõiksugused värsked juur-ja puuviljad. Samas on ujuvturul ka väga hea mereanni valik. Kui oled mõnest kaubast huvitatud, lehvita käega ning müüja sõuab sinu juurde.

                                                        Mekongi jõe delta saar
                                                          
Mekongi jõgi on aastasadade jooksul deltasse kokku kuhjanud tuhandeid tonne setteid, millest on praeguseks kujunenud piirkonna kõige viljakamad ja saagirohkemad saarekesed. Nendel saartel kasvab aastaringselt riis, kookosed, mangustanid ja rambutanid, longanid, pomelod, tsitruselised, juurviljad jt.

Kommentaarid

  1. Ei saa mainimata jätta, et see esimene udune paadimeeste pilt oleks justkui filmist. Kuna mulle see film tegelikult meelde ei tule, siis julgen öelda, et "Good Morning, Vietnam!"-i meenutab see ka kindlasti!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...