Otse põhisisu juurde

Ka Kagu-Aasias võib leida asustamata paikasid


Selline nägi välja Phu Quoci üks põhimaanteedest pärast väikest vihmasadu. Ütleme nii, et veel täitsa sõidetav ja teiste teelõikudega võrreldes täitsa heas seisukorras. Ühel hetkel leidsime end Andresega arutlemast teemal, kas tegemist on teega või kasutatakse seda puudest ja võsast vaba ala mingil muul otstarbel. Kaarte ei saanud ka üldse usaldada, sest kõik kolm näitasid hoopis erinevaid asju, erinevates kohtades ja väga suvaliste distantside järel. Vahepeal mõtlesime, et peaks Phu Quoci ise kaardistama hakkama, sest eelnevad kaardistajad olid saamatud. 

"Ei, ei, ära sõida mööda seda, see on hoopis kuivanud oja säng."
"Kallis, ma arvan, et see on ikka see tee, mida me otsime."
"Paistab rohkem nagu mingi kuivenduskraav."
"Äh, ikka peaks tee olema, aga seda mööda ei sõide keegi eriti."
"Ma arvan, et talumehed ajavad siit loomi põllule." 
"Mina arvan, et vihmaperioodil on siin hoopis jõgi või oja."
"Tee, mis tee, ainult väga halb tee, Eestis ei liigituks see tee tõenäoliselt isegi metsaraja alla."
"Koh Phangani teeseiklus jääb sellele igatahes vingelt alla."
  
Nii me sõitsimegi mööda tundmatuid ja käimata radasid. Väga vahva oli, mis sest, et tagumikud said raskelt kannatada ja vajasid järgnevate päevade jooksul taastusravi. 
100 km selliseid teid annab ikka sõita. Selle ekspeditsiooni käigus sattusime saare kõige kaugematesse ja avastamata nurkadesse. 

Mõned paigad, mida kaardil pole ja mida reisijuhid ei soovita, on imelised!
Ja ka ülitihedalt asustatud Kagu-Aasias võib leida selliseid paikasid, kus ei ole ühtegi hingelist. On ainult loodus. Värske õhk. Ja meie. 

Kommentaarid

  1. Teie lugusid lugedes kohe tunned vagabundi enda sees tärkamas :) Kirjutage ikka ja kogu aeg, et kontorirottidel ka põnevam oleks

    VastaKustuta
  2. Katsume põnevate seiklustega jätkata (Filipiinide ja Uus-Meremaa, India reisijuhid sama hästi kui soetatud), et sinus vababundi elus hoida!

    VastaKustuta
  3. Mis vahendiga te selliseid teid mööda liikusite? Mitte ei kujuta ette :) Rööbastel kopaga paat?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…