Otse põhisisu juurde

Ka Kagu-Aasias võib leida asustamata paikasid


Selline nägi välja Phu Quoci üks põhimaanteedest pärast väikest vihmasadu. Ütleme nii, et veel täitsa sõidetav ja teiste teelõikudega võrreldes täitsa heas seisukorras. Ühel hetkel leidsime end Andresega arutlemast teemal, kas tegemist on teega või kasutatakse seda puudest ja võsast vaba ala mingil muul otstarbel. Kaarte ei saanud ka üldse usaldada, sest kõik kolm näitasid hoopis erinevaid asju, erinevates kohtades ja väga suvaliste distantside järel. Vahepeal mõtlesime, et peaks Phu Quoci ise kaardistama hakkama, sest eelnevad kaardistajad olid saamatud. 

"Ei, ei, ära sõida mööda seda, see on hoopis kuivanud oja säng."
"Kallis, ma arvan, et see on ikka see tee, mida me otsime."
"Paistab rohkem nagu mingi kuivenduskraav."
"Äh, ikka peaks tee olema, aga seda mööda ei sõide keegi eriti."
"Ma arvan, et talumehed ajavad siit loomi põllule." 
"Mina arvan, et vihmaperioodil on siin hoopis jõgi või oja."
"Tee, mis tee, ainult väga halb tee, Eestis ei liigituks see tee tõenäoliselt isegi metsaraja alla."
"Koh Phangani teeseiklus jääb sellele igatahes vingelt alla."
  
Nii me sõitsimegi mööda tundmatuid ja käimata radasid. Väga vahva oli, mis sest, et tagumikud said raskelt kannatada ja vajasid järgnevate päevade jooksul taastusravi. 
100 km selliseid teid annab ikka sõita. Selle ekspeditsiooni käigus sattusime saare kõige kaugematesse ja avastamata nurkadesse. 

Mõned paigad, mida kaardil pole ja mida reisijuhid ei soovita, on imelised!
Ja ka ülitihedalt asustatud Kagu-Aasias võib leida selliseid paikasid, kus ei ole ühtegi hingelist. On ainult loodus. Värske õhk. Ja meie. 

Kommentaarid

  1. Teie lugusid lugedes kohe tunned vagabundi enda sees tärkamas :) Kirjutage ikka ja kogu aeg, et kontorirottidel ka põnevam oleks

    VastaKustuta
  2. Katsume põnevate seiklustega jätkata (Filipiinide ja Uus-Meremaa, India reisijuhid sama hästi kui soetatud), et sinus vababundi elus hoida!

    VastaKustuta
  3. Mis vahendiga te selliseid teid mööda liikusite? Mitte ei kujuta ette :) Rööbastel kopaga paat?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust