Otse põhisisu juurde

St Kilda: räbalad tänavadaamid ja kurjad dressislaavlased

Elutseme Melbourne pubide- ja restoranide linnaosas, St Kildas.  Meie tänavaga ristub üks teine tänav ja selle tänavaga ristub veel omakorda üks tänav. 

Muidu kant on meeldiv ja rahulik, kirikuid on nii palju, et ei oska kohe validagi, kus palvetada.
Aga mõnedes teatud kohtades seisavad äärmiselt väljakutsuva ja räbala olemisega kahtlased naised. Niimoodi nad seisavadki, vihmas ja tuules, päeval, öösel ja õhtul. Tihtipeale kohtab neid tänavanurkadel just hämaravõitu aegadel. 
Üks daam ühel päeval oli eriti räbal. Silma järgi võiks öelda, et ta kaalus oma 150+ kg, aga seebi ja muude vahendite abil oli suutnud endale selga ajada 36suuruse diskopluusi ning liibukad. 

Aga lööki tal oli, sest õhtuks läinud ta oli. Taksoga. Ei tea, kuhu. 
Ja need hoiatavad kirjad aedadel, et üks või teine (konkreetsed nimed) on lits, kes kellegi raha ära varastanud. See muidugi võib olla ei puutu üldse nendesse daamidesse. Vihased mehed võivad igasuguseid asju seintele kirjutada.

Nende daamide sõpru oleme ka näinud, sellised segipekstud kotkaninadega dressislaavlased. Ei tea kelle eest nad põgenevad või kes neid jälitab, aga iga kord, kui seda liiki inimesi tänaval näeb, vaatavad nad sind äärmiselt kahtlustavate pilkudega ning jõllitavad kuutõbiselt oma suurte punaste silmadega iseenda varju. Et kas keegi kahtlane järgneb neile?

Mul on selline kahtlane tunne, et neil on siin kuskil pesa. 


Meri on muidu ka, täitsa käeulatuses. Kord on rahulik, kord jälle veidi keevaline, siis tormine ja jälle rahulik. Muutlik ja ebastabiilne aeg on veel praegu, aga juba tulevad soojemad tuuled. Varsti saab ujuda.

Kommentaarid

  1. Kle mitte ei tea kust poolt sulle läheneda aga äkki saab siit kaudu sulle õnne soovida? Palju õnne ja Kalli!

    VastaKustuta
  2. Mõnusa koha valisite elamiseks :) Kusjuures kõige naljakamaid ja iseäralikemaid melbournlasi kohtasin ma just St. Kilda beachi promenaadil. Küll olen ma seal paitanud roosas kleidis rotisuurust koera, keda omanik tahtis sotsialiseerida, küll näinud neid samu kahtlase välimusega naisi. Mõnusaid elamusi! Muide, meil siin Eestis on ikka veel sinu sünnipäev, kuigi sul juba uus päev. Nii et ÕNNE veelkord!

    VastaKustuta
  3. Kaarel, hea mees, siit poolt saab ka muidugi läheneda! Mul muidu toimib täielikult ja komplikatsioonideta e-mail ja Austraalia telefoninumber, Facebookis olen ka veel olemas :D Ja sa ei tea, kust poolt läheneda. Aga eks sa alati üritad originaalne olla. Ma tänan sind, 18.novembri varahommikul :)

    Kristiina, veelkord tänan sind ja luban hakata järjepidevamalt Melbournest kirjutama. St Kildas leiab igasuguseid kirjusid inimesi, aga üldiselt Austraalia suureks tugevuseks ongi see, et inimesed on kõik nii erinevad, palju on friike ja kõik suudavad nad rahumeelselt koos eksisteerida, sellel "väikesel mandril". Mõnede vabameelsuste ja friikluse eriliikidega peab veel kohanema ning harjuma, aga muidu on kõik tip-top.

    VastaKustuta
  4. Niiet kodu ja aadress on olemas? Palju õnne! Aadress palun edastada, kindel soov on ikka mingis vormis jõulutunne teele panna, lumi vist sulab postiteekonna peale ära, aga küll me midagi välja mõtleme.
    Lumisest Tartust. Aitäh, et mind 4 aastat tagasi kadripäeval Võru tn filmiõhtule kutsusid ;)

    VastaKustuta
  5. Aadress on jah. Ma peaks üldse sellest kohast veidi laiemalt kirjutama, selline maja täis SELLISEID inimesi. Ojee. Igast tegelinskist võiks omaette raamatu kirjutada, sellised tegelaskujud.

    Pole tänu väärt, te nüüd pühitsesite neljandat aastapäeva vä?
    Meil saab kohe-kohe alles 2 ja läheme tähistame seda ühe mõnusa kontserdiga :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...