Otse põhisisu juurde

St Kilda: räbalad tänavadaamid ja kurjad dressislaavlased

Elutseme Melbourne pubide- ja restoranide linnaosas, St Kildas.  Meie tänavaga ristub üks teine tänav ja selle tänavaga ristub veel omakorda üks tänav. 

Muidu kant on meeldiv ja rahulik, kirikuid on nii palju, et ei oska kohe validagi, kus palvetada.
Aga mõnedes teatud kohtades seisavad äärmiselt väljakutsuva ja räbala olemisega kahtlased naised. Niimoodi nad seisavadki, vihmas ja tuules, päeval, öösel ja õhtul. Tihtipeale kohtab neid tänavanurkadel just hämaravõitu aegadel. 
Üks daam ühel päeval oli eriti räbal. Silma järgi võiks öelda, et ta kaalus oma 150+ kg, aga seebi ja muude vahendite abil oli suutnud endale selga ajada 36suuruse diskopluusi ning liibukad. 

Aga lööki tal oli, sest õhtuks läinud ta oli. Taksoga. Ei tea, kuhu. 
Ja need hoiatavad kirjad aedadel, et üks või teine (konkreetsed nimed) on lits, kes kellegi raha ära varastanud. See muidugi võib olla ei puutu üldse nendesse daamidesse. Vihased mehed võivad igasuguseid asju seintele kirjutada.

Nende daamide sõpru oleme ka näinud, sellised segipekstud kotkaninadega dressislaavlased. Ei tea kelle eest nad põgenevad või kes neid jälitab, aga iga kord, kui seda liiki inimesi tänaval näeb, vaatavad nad sind äärmiselt kahtlustavate pilkudega ning jõllitavad kuutõbiselt oma suurte punaste silmadega iseenda varju. Et kas keegi kahtlane järgneb neile?

Mul on selline kahtlane tunne, et neil on siin kuskil pesa. 


Meri on muidu ka, täitsa käeulatuses. Kord on rahulik, kord jälle veidi keevaline, siis tormine ja jälle rahulik. Muutlik ja ebastabiilne aeg on veel praegu, aga juba tulevad soojemad tuuled. Varsti saab ujuda.

Kommentaarid

  1. Kle mitte ei tea kust poolt sulle läheneda aga äkki saab siit kaudu sulle õnne soovida? Palju õnne ja Kalli!

    VastaKustuta
  2. Mõnusa koha valisite elamiseks :) Kusjuures kõige naljakamaid ja iseäralikemaid melbournlasi kohtasin ma just St. Kilda beachi promenaadil. Küll olen ma seal paitanud roosas kleidis rotisuurust koera, keda omanik tahtis sotsialiseerida, küll näinud neid samu kahtlase välimusega naisi. Mõnusaid elamusi! Muide, meil siin Eestis on ikka veel sinu sünnipäev, kuigi sul juba uus päev. Nii et ÕNNE veelkord!

    VastaKustuta
  3. Kaarel, hea mees, siit poolt saab ka muidugi läheneda! Mul muidu toimib täielikult ja komplikatsioonideta e-mail ja Austraalia telefoninumber, Facebookis olen ka veel olemas :D Ja sa ei tea, kust poolt läheneda. Aga eks sa alati üritad originaalne olla. Ma tänan sind, 18.novembri varahommikul :)

    Kristiina, veelkord tänan sind ja luban hakata järjepidevamalt Melbournest kirjutama. St Kildas leiab igasuguseid kirjusid inimesi, aga üldiselt Austraalia suureks tugevuseks ongi see, et inimesed on kõik nii erinevad, palju on friike ja kõik suudavad nad rahumeelselt koos eksisteerida, sellel "väikesel mandril". Mõnede vabameelsuste ja friikluse eriliikidega peab veel kohanema ning harjuma, aga muidu on kõik tip-top.

    VastaKustuta
  4. Niiet kodu ja aadress on olemas? Palju õnne! Aadress palun edastada, kindel soov on ikka mingis vormis jõulutunne teele panna, lumi vist sulab postiteekonna peale ära, aga küll me midagi välja mõtleme.
    Lumisest Tartust. Aitäh, et mind 4 aastat tagasi kadripäeval Võru tn filmiõhtule kutsusid ;)

    VastaKustuta
  5. Aadress on jah. Ma peaks üldse sellest kohast veidi laiemalt kirjutama, selline maja täis SELLISEID inimesi. Ojee. Igast tegelinskist võiks omaette raamatu kirjutada, sellised tegelaskujud.

    Pole tänu väärt, te nüüd pühitsesite neljandat aastapäeva vä?
    Meil saab kohe-kohe alles 2 ja läheme tähistame seda ühe mõnusa kontserdiga :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust