Otse põhisisu juurde

2011

Uuel aastal uutesse kõrgustesse, avastamata paikadesse, tundmatutesse inimestesse sukelduda, proovida seni proovimatut, õppida ja unustada, urguda ja paljuneda, kolida kokku ja lahku minna, kiruda valitsust ja taaskord valima minna, leppida olemasolevaga ja võidelda ellujäämise nimel, võtta vabaks päeva, kaks või isegi kolm, süüa ja seedida, haigestuda ja terveks saada, kehakaalu suurendada ja ümbermõõtu vähendada, kallistada karvaseid ja kirjutada sulelistele, tunda rõõmu sügisesest jäisest horisontaalvihmast ja hullata lumes, tantsida jalad villi ja magada padi näkku, näha halvas head ja mõnikord ka heas halba, sukelduda tundmatusse vette selg ees, lugeda kaasahaaravat raamatut ühistranspordis, nutta ripsmetušš laiali samal ajal valjult naerdes, suudelda jõehobu pimeda kinosaali viimases reas, näpistada kaaslast käest ja hõigata "see on päriselt, me ei maga!", juua supermarketi pudelivett siira usu ja lootusega, et see on "eluvesi", musta kassi üle teed minemas nähes soovida möödujale miskit sooja ja head, koguda hügieenisidemete ärarebitavaid osasid, helistada jõuluvanale samal ajal Jumalale palvetades, kulutada väärtuslikult aega ja säästa raha, hoida sõpru ja vihata vaenlasi, öelda 365 korda "Ma armastan sind" ja jätta maha halvad kombed, unistada ja unistused täide viia, komistada ja kukkuda, lennelda ja tõusta, süttida ja põleda, kustuda ja tuhkuda!

Hullupöörast ja teguderohket uut
Elagu uus 2011.aasta!

Kommentaarid

  1. See on kõige ägedam, originaalsem ja lõbusam uusaastamõtisklus, mida ma 2011 eel või alguses lugenud olen. Ma ei oskagi muud soovida, kui et su soovid ja unistused uuel aastal täituksid :) Elagu uus!

    VastaKustuta
  2. Et justnagu kõik oleks öeldud, siis samad mõtted siit! Kõikvõimalikku uut aastat teile!

    Lume- ja päiksetervitused saarelt!

    VastaKustuta
  3. Suurimad tänud, aga meie puhul kõik head soovid, mida meile edastatakse ja soovitakse lähevad põrkepeegeldusega otse saatjale tagasi :)
    ehk siis head mõtted lähevad jagamisele!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...