Otse põhisisu juurde

Minu prints

Eile pärast tööd ühele kohtumisele kiirustades ja enneaegselt kohale jõudes, leidis aset üks veider juhtum. Ootan siis pargipingil istudes kokkusaamist, kui kuskilt maa alt ilmub välja ligi 2 meetri pikkune, pikkade küüniste ja puntras juustega mees, vanust tal midagi 30-35 vahel. Hullumeelse pilguga, ise vist just prügikastist välja tulnud. Riided haisevad ja küünealused nii mustad, et minesta ära. 

(Vestlus toimub muidu inglise keeles, aga vahepeal ütlen mõningaid lauseid eesti keeles)

"Oo, printsess, kas sa oled vallaline?" kummardub ta minu ette ühele põlvele. Sirutab oma pikad käed minu suunas ja üritab mu kätt rabada.

"WTFAAA? Kas ma näen vallalise moodi välja?" üritan teda kortsus ja kurja näoga eemale peletada.
"Kui oled vallaline, siis tule mulle naiseks!Ma olen sind pikalt jälginud."
"Mida kuradit, ma ei ole vallaline" ütlen kõvasti eesti keeles, mööduvad inimesed vaatavad mind imelikult, sest mees tahab mu kätt suudelda.  

"Kuule, ole hea, kao ära! Mu mees saab väga kurjaks" tõukan ta eemale ja hakkan istumiskohast ära astuma.
"Mis su nimi on?"
"Pole tähtis."
"Palun ütle oma nimi. Ma olen su prints." 
"Kao ära. Aru ei saa või? Kao ära."
"Ma ei lähe enne, kui sa oma nime ütled."
"Viktoria. Jäta mind nüüd rahule."
"Oo, Viktoria Victorias. Su silmad on nagu teemandid, su suu on magus nagu mesi. Ma olen su saatus. Ma olen su prints. Palun tulle mulle naiseks (loeb luuletust, mida ma ei mäleta)."
"On idioot, kuradi takjas" ütlen vahepeal kõva häälega eesti keeles ja hakkan Andrese numbrit valima.

Tüüp nähes hirmu mu silmades jätab oma jonni ja ei järgne mulle enam. Hõikab veel järgi, et ta loodab, et mu mees pole pime. 

Nüüd ma siin mõtlengi. Et kas see oli minu saatus ja minu prints valgel hobusel?
Hea koll igatahes oli mu prints ja kuhu ta valge hobuse parkis?
Kas nüüd siis tuleb 122 aastat õnnetust?  

Kommentaarid

  1. Tore ju, kui keegi niiviisi ära armub:) Olgu see kui siiras tahes!

    VastaKustuta
  2. Ma nüüd küll ei arva, et see mingi armumine oli, tõenäoliselt oli tüüp mingisuguse abiaine meelevallas ja pani errorit tänaval, ma olin lihtsalt esimene ettejuhtuv.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust