Otse põhisisu juurde

R2 saade Filipiinidest

Sisustasin oma laupäevase varahommiku R2 "Reisipalaviku" Filipiinide teemalise saate kuulamisega. Ma tegelikult ei tahaks seda teistele Filipiinidele reisivatele inimestele soovitada, sest sellisel juhul raiskad koguni 112 minutit oma elust ära, aga samas kui Aasias pole ikka üldse käinud ja arvad, et sealsed inimesed elavad veel koobastes ja räägivad aafrika keelt, siis võib see saade isegi täitsa hariduslikku aspekti omada. 

Ma muidugi ei saa aru, kuidas Genka üldse seda saadet juhib, suht ebaõnnestunud on ta selles rollis ja miks selliseid inimesi saatesse kutsutakse, kes ei oska eetriaega millegi huvitava-juurdeandva-põnevaga sisustada, vaid räägivad sellest, kuidas ei peaks teksaseid ja kingi puhkusele minnes kaasa pakkima ja WIFI-t ei pruugi ikka igal pool leida? 
Võib olla ma olen lihtsalt liiga nõudlik. 
Ma ei tea, tase on ikka täiesti olematu, vajaliku-kasuliku-HUVITAVA informatsiooni protsent 112minutilises saates venitab hea juhul 2 välja. Vähemalt muusika on hea. Annab ühtteist aimu, mida võiks Filipiinide rahvuslikult muusikalt oodata.

Vägisi tekivad seosed selle artikliga. Kuidas asju tehakse lõdva randmega ja suvaliselt, eetriaja täitmiseks, sest turg on väike ja eeldatakse, et inimesi ei huvita sügavamad-suuremad asjad.

Kommentaarid

  1. Nonii, kuulasid mõnuga seda saadet ikka jah? :D

    VastaKustuta
  2. Ohooo! Tänud postitamast! Sinu kirjelduse põhjal olen valmis kas siis pihku itsitama või silmi kõõritama:D

    VastaKustuta
  3. hehee ... kuulasin nüüd ka just ise parasjagu Boracayl olles ja just alles paar päeva tagasi Mihklit siin taaskohates, selle saate ära. Kommentaariks veel nii palju, et ükskõik kus maailmaotsas sa oled ükskõik kui kaua, kui sa siiski hommikust õhtuni ainult eestlasest ümbritsetud oled ja peamiselt ainult eestlastega suhtled, siis rohkemat ei saagi sellest intervjuust tulla, kui et kõrvaltvaatleja kommentaar. :). Kuna siin eestlasi on surfihooajal juba päris palju, siis kahjuks enamike jaoks see puhkus Boracayl just selliste elamuste ja emotsioonidega lõppebki.

    VastaKustuta
  4. Mõnuga väga ei kuulanud, aga nii on alati, et kritiseerida on lihtsam, kui ise teha.

    Muidu on õnneks maailmas päris palju asjalikku informatsiooni ka, nii et saab üle sellest, et mõni Mihkel suvalist juttu kuskil eestikeelses saates räägib.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust