Otse põhisisu juurde

Siit ei leia porri, ära kliki

Kõigepealt: kõige kuumemad ja kirglikumad tervitused lähevad neile, kes klikivad vähemalt kord päevas kõikvõimalikel linkidel stiilis "Oi, vaata p#rse on ka nüüd Facebookis" ja "Nii suured tissid- kas tõesti võimalik?", "See on uskumatu, et tal nii suur on" ja "Blonde cheerleader chick in outdoor orgy".  Lausa tulikuumad tervitused on suunatud aga neile, kes teevad seda kõike tööl olles! 
Ujee, beibi.

Teiseks ja ka kolmandaks. Ilmateadlased ütlevad, et praeguse Austraalia niiskuse ja üleujutuste taga on selline nähtus nagu La Niña, mis on vastupidise efektiga, kui El Niño ja valitseb pärast seda, kui El Niño on talle koha vabastanud (A new La Niña episode developed quite quickly in the eastern and central tropical Pacific in mid-2010, and lasted at least until early 2011)

Austraalia üleujutustega seoses koguvad paljud suured organisatsioonid ja firmad annetusi, nii on juba Andres saanud oma firma annetuskassasse raha panna (firma paneb veel omalt poolt sama palju ) ja ega ka meie katoliikliku vaimuga asutus pole kaugeks jäänud- korraldab muudkui ühispalvusi ning korjab raha ohvrite tarbeks.

Samal ajal pole ka huumorit unustatud. Austraalias liiguvad töömeilidel selliseid pildid: 

   Uus kingamood Brisbanes

Wet floor

Neljandaks. Pärast viiepäevast vihmaperioodi paistab väljas taas päike, aga Victoria osariigi põhja-ja lääneosades hakkas eile uputama, 2000 inimest on evakueeritud. 

Ja neile, kes tihtipeale ei suuda Austraalia mõõtmetest aru saada, selline võrdpilt siis. Austraalia kaardi sees on Euroopa. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr