Otse põhisisu juurde

Victoria üleujutushoiatus

Eile terve päev kogus ennast võimas vihmapilv ja õhtuks oli ta endast nii välja viidud, et säristas, müristas ja välgutas öö läbi. Reedesel päeval oli õhk nii paks ja riided kleepusid keha külge, päike oli aga ise täitsa pilve taga, täpselt selline tunne nagu oleks vihmaperioodi tipul Darwinisse sattunud.

Kella kümne paiku õhtul ilmus teleekraanile mureliku pilguga ja roosa lipsuga vuntsikandja, kes hoiatas Victoriat võimalike üleujutuste eest.  Tänaseks päevaks on ka veel sellist tugevat vihma lubatud. Ja Victoria näeb juba selline välja, linnatranspordis on kaos.

Kommentaarid

  1. Uskumatu, kui palju võib vett ühte kohta koguneda. Poisikestel paistab küll hea meel olevat. Teil vähemalt soe vihm... Kas kanuude läbimüük on ka tõusnud? Suvel sõideti korra kummipaadiga isegi Tallinnas (Tuukri tänaval http://www.reporter.ee/2010/07/19/tuukri-tanav-sobis-eile-vaid-paatidele-ja-amfiibautodele/) :)

    VastaKustuta
  2. Tead, minu meelest ausside põhiprobleem kogu selle üleliigse vee osas seisneb selles, et neil pole eriti minegid teeäärseid kuivenduskraave ega teedealuseid torustikke tee-ehitamisel välja arendatud, ei mingit teetammi ega midagi. Natuke sajab vihma ja on juba kuri karjas, sest vesi tahab ära voolata ja mõnikord juhtub see äravoolamise tee just üle sõidutee vms.

    Kanuude kohapealt ei oska öelda, aga ise magasime vahepeal ka kummimardatsi peal, et juhul, kui üleujutus tuleb, siis saab otse voodist maailma peale seilama minna :)

    VastaKustuta
  3. See viimane on küll päris hea idee :) Ilmselt teeb sama peagi osa tartlastest ja Nasva küla elanikest siingi. Aga kui kraavid puudu, siis kas see on laiskuse asi või pigem tahavadki nende ujutustega tähelepanu saada?!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria