Me ei ole võimelised mingit uut pulmade teemalist lehekülge tekitama, sestap paneme suurema osa hädavajalikust infost siia samma.
Miks just Palawani saar?
Kuupäevaks oli juba ammusest ajast november 11, aastad on vist meie plaanides varieerunud. Vaatasime Filipiinide kliimakaarti, siis vaatasime teist korda, kolmandat ja neljandat.
Ega väga palju variante ei jäänud. Vihmariske peab maandama ja sellel ajal kõige vähetõenäolisem vihma saada on just Palawani läänekaldal. Palawan tundus eeltöö põhjal selline metsik ja segane, puutumatu. Just midagi sellist, mida me siiani Aasias taga otsinud olime.
Palawanil olles intervjueerisime kohalikke põhjalikult novembrikuu ilma teemal.
Kas vihma saab ja kui tihti, mis kellaaegadel ja kuna viimati taifuuni omal nahal tundsid?
Kohalike sõnul on suuremad vihmad augustis- septembris, oktoober on juba üsna kuiv, novembris peab korralikult joppama, et vihmane oleks.
Muidugi on Palawani ida-ja läänekallas klimaatiliselt üksteisest väga erinevad: läänekaldal on kuiv periood 6 kuud, kuiv samuti kuus, idakaldal kestab vihmaperiood 8 kuud, mis jätab kuivaks vaid 4 kuud.
Et siis läänekallas.
Järgmine küsimus, kas siis läänekalda põhja-või lõunaosa?
Lõunaosa jäi kohe välja. Esiteks, seal on suured moslemite kogukonnad, tsiviilpulmade korraldamine on Filipiinidel niigi keeruline ja me ei tahtnud veel omakorda seda komplitseerida, teiseks lõunaosasse reisides tasub reisijuhtide nõuande kohaselt ennast malaariavastastest rohtudest täis toppida.
Maalariariske peab ka vähendama ning kohalike sõnul kõige parem on ikkagi asustatud ning arenenud Palawani põhjaosad ja seda mitte vihmaperioodil.
Seega, džunglipulm juulis ei tulnud isegi arutluse alla.
Aga mida võib oodata põhjaosalt? Üldiselt jääb Palawan Filipiinide taifuunivööndist välja, aga mõnikord harva võib ikka mõni troopiline torm ka Palawani põhjaosa puudutada.
Seega, Palawani saare läänekalda keskosa, kus peaksid eespool loetletud riskid kõige madalamad olema.
Filipiinide kliimat mõjutab kaks peamist mussooni- southwest ja northeast monsoon ehk edela-ja kirdemussoon. Edelamussoon ehk Habagat (maist oktoobrini) formeerub, kui põhjapoolkeral on suvised kuud ning maismaa läheb soojemaks, kui meri, tuues endaga kaasa madalarõhkkonna ning kõrge õhuniiskuse, tuuli läänest.
Kirdemussoon ehk Amihan toob endaga kaasa jahedat ja kuiva õhku Hiinast, Venemaalt ning Jaapanist, mõõdukaid temperatuure ja valdavaid idakaare tuuli.
Huvitavad kaardid oled välja otsinud... See viimane on vaid kahtlane. Tsiteerin Geography of Philippines Wiki sissekannet: "Philippines is prone to about 18-21 typhoons per year." Vastavalt üleval asuvale kaardile ei tule keskmiselt kümmetki täis :/
VastaKustutaKaardil on mõeldud keskmist suvalise punkti kohta, näiteks: kui Luzoni saare keskmiseks on 3,7 taifuuni aastas, siis see näitab keskmist igas Luzoni osas (taifuun üldiselt vist ei tohiks tervet saare ala ju võtta, vaid läbib mingisuguseid teatud piirkondi). Antud kaardil taifuunide arv ei ole absoluutarv, vaid keskmine.
VastaKustutaMõnel pool (Luzoni saarel ntks) võib näiteks 10 tormi olla, samal ajal mõnes kohas pole praktiliselt üldse, kogu saare suvalise koha peale aga tuleb ikkagi 3,7.
See on väga lihtsustatud statistiline kaart.
Mhm. Päris huvitav igatahes. Nüüd siis teada, et suur osa käib Luzonist üle. Nujah, neil täitsa lõunas on teisigi muresid, mida lahendada...
VastaKustuta