Otse põhisisu juurde

Palawani kliimast

Me ei ole võimelised mingit uut pulmade teemalist lehekülge tekitama, sestap paneme suurema osa hädavajalikust infost siia samma. 

Miks just Palawani saar?

Kuupäevaks oli juba ammusest ajast november 11,  aastad on vist meie plaanides varieerunud. Vaatasime Filipiinide kliimakaarti, siis vaatasime teist korda, kolmandat ja neljandat.

Ega väga palju variante ei jäänud. Vihmariske peab maandama ja sellel ajal kõige vähetõenäolisem vihma saada on just Palawani läänekaldal. Palawan tundus eeltöö põhjal selline metsik ja segane, puutumatu. Just midagi sellist, mida me siiani Aasias taga otsinud olime.

Palawanil olles intervjueerisime kohalikke põhjalikult novembrikuu ilma teemal. 

Kas vihma saab ja kui tihti, mis kellaaegadel ja kuna viimati taifuuni omal nahal tundsid? 
Kohalike sõnul on suuremad vihmad augustis- septembris, oktoober on juba üsna kuiv, novembris peab korralikult joppama, et vihmane oleks. 
Muidugi on Palawani ida-ja läänekallas klimaatiliselt üksteisest väga erinevad: läänekaldal on kuiv periood 6 kuud, kuiv samuti kuus, idakaldal kestab vihmaperiood 8 kuud, mis jätab kuivaks vaid 4 kuud. 

 
Et siis läänekallas. 
Järgmine küsimus, kas siis läänekalda põhja-või lõunaosa?

Lõunaosa jäi kohe välja. Esiteks, seal on suured moslemite kogukonnad, tsiviilpulmade korraldamine on Filipiinidel niigi keeruline ja me ei tahtnud veel omakorda seda komplitseerida, teiseks lõunaosasse reisides tasub reisijuhtide nõuande kohaselt ennast malaariavastastest rohtudest täis toppida. 
Maalariariske peab ka vähendama ning kohalike sõnul kõige parem on ikkagi asustatud ning arenenud Palawani põhjaosad ja seda mitte vihmaperioodil. 
Seega, džunglipulm juulis ei tulnud isegi arutluse alla.

Aga mida võib oodata põhjaosalt? Üldiselt jääb Palawan Filipiinide taifuunivööndist välja, aga mõnikord harva võib ikka mõni troopiline torm ka Palawani põhjaosa puudutada. 

Seega, Palawani saare läänekalda keskosa, kus peaksid eespool loetletud riskid kõige madalamad olema.


Filipiinide kliimat mõjutab kaks peamist mussooni- southwest ja northeast monsoon ehk edela-ja kirdemussoon. Edelamussoon ehk Habagat (maist oktoobrini) formeerub, kui põhjapoolkeral on suvised kuud ning maismaa läheb soojemaks, kui meri, tuues endaga kaasa madalarõhkkonna ning kõrge õhuniiskuse, tuuli läänest. 

Kirdemussoon ehk Amihan toob endaga kaasa jahedat ja kuiva õhku Hiinast, Venemaalt ning Jaapanist, mõõdukaid temperatuure ja valdavaid idakaare tuuli.

Kommentaarid

  1. Huvitavad kaardid oled välja otsinud... See viimane on vaid kahtlane. Tsiteerin Geography of Philippines Wiki sissekannet: "Philippines is prone to about 18-21 typhoons per year." Vastavalt üleval asuvale kaardile ei tule keskmiselt kümmetki täis :/

    VastaKustuta
  2. Kaardil on mõeldud keskmist suvalise punkti kohta, näiteks: kui Luzoni saare keskmiseks on 3,7 taifuuni aastas, siis see näitab keskmist igas Luzoni osas (taifuun üldiselt vist ei tohiks tervet saare ala ju võtta, vaid läbib mingisuguseid teatud piirkondi). Antud kaardil taifuunide arv ei ole absoluutarv, vaid keskmine.

    Mõnel pool (Luzoni saarel ntks) võib näiteks 10 tormi olla, samal ajal mõnes kohas pole praktiliselt üldse, kogu saare suvalise koha peale aga tuleb ikkagi 3,7.

    See on väga lihtsustatud statistiline kaart.

    VastaKustuta
  3. Mhm. Päris huvitav igatahes. Nüüd siis teada, et suur osa käib Luzonist üle. Nujah, neil täitsa lõunas on teisigi muresid, mida lahendada...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr