Otse põhisisu juurde

Puerto Princesa

Oleme Puerto Princesa Fleurise hotellis, fuajees mängib klaver ja küünlad põlevad, üks äärmiselt traagilise häälega halvasti viisi pidav hotelliteenindaja laulab inglisekeelseid lembelaule. Parasjagu kõlab just "I will always love you".
 
Filipiinid on seni väga mõnusad olnud ja oleme rõõmsad, et novembris saame selles maapealses paradiisis kolm nädalat viibida. Pulmade korraldamine edeneb siiani väga edukalt, homme allkirjastame pulmakohaga eellepingu, maksame ettemaksu ja pühapäeval suundume läbi Singapuri Austraalia poole. Homme kohtume ka Palawani kohaliku perekonnaseisuameti asjapulgaga, et sündmuse juriidilised nüansid korda ajada.

Saatsin meie pulmakorraldajale ideid, missugune võiks meie "abielukaar", värvid, lilled ja kogu see pool välja näha. Ta oli nii rõõmus, et mingisuguse illustratiivse poole andsin ja hüüatas:  "Me võime isegi ilusama teha!". Ilusama võite te teha küll, aga peaasi, et see jääks meie maitse piiridesse. Õnneks on pulmakoht igati maitsekas ja pole seda ohtu, et nad roosad kunstõhupallid  randa paneksid ja kunstlilledega abieluvoodit ehiksid.

Ja veel tekitab peavalu vaid see meelelahutuse pool. Oleme siin kõiksuguseid variante kaalunud, õnneks on meil siin sõbralikke ja abivalmeid abilisi ka.
Üks autojuht kellega Sabangist Puerto Princesasse sõitsime küsis meie käest täna, et kas oleksime äkki klounidest huvitatud? Mille peale ma hakkasime Andresega nii kõvasti naerma, et siiamaani kui "pulmaklounide" peale mõtleme, tuleb naer peale.
Aga mees mõtles seda üsna tõsiselt ja kohkus meie naeru peale ära.

Kommentaarid

  1. Auts! Ta mitte vaid ei kohkunud vaid üsna kindlasti oli see talle ka solvav.

    Sellega seoses meenus mulle ka, et kuskilt lugesin, et kaks välismaalast "ametlikult" ikkagi abielluda ei saa. Pulmapidu saab pidada küll. Pidavat võimalik olema juhul, kui konsul laulatab vms.

    Sõrme selle info tõepärasuse kohta ei anna.

    Aukonsulile helistanud olete? Tasuks: 0283-23283

    VastaKustuta
  2. Ise sai just eile linnavalitsuses käidud ja selgus, et Viljandi Maavalitsusest ja Välisministeeriumi poolt templiga löödud dokumendiga pole mul siin midagi teha. Hakkan "marriage non-impediment" dokumendi asja otsast peale ajama - seekord läbi aukonsuli.

    VastaKustuta
  3. Ei spämmi, lihtsalt see klouniteema ei anna rahu. Las ma dešifreerin sulle, mida autojuht suure tõenäosusega mõtles.

    Vaata, Filipiinidel on tavaline, et kogu suguvõsa tuleb pulma ning on teada, et pered on suured ja tihti on paljud lapsed alles noored. Klounid on siin laste seas popp teema ning tihti kutsutakse neid erinevatele pidustustele. Mees pidas silmas, et kloun tegeleks lastega ning sel juhul saaksid vanemad inimesed rahulikult pulmas pidutseda. Seega oli tema ettepanek antud kultuuri kontekstis päris asjakohane.

    Mees ju ei tea, milliste pulmadega "me harjunud oleme".

    VastaKustuta
  4. Oih, ma igatahes loodan, et ta ei võtnud seda väga hinge, et me klouni peale naerma hakkasime. See mees on muidu väga tore ja abivalmis:) Mulle üldse filipiinlased meeldivad kuidagi Kagu-Aasia rahvastest kõige enam.

    Aga konsuliga oleme rääkinud jah, saabume enne tähtsat päeva umbes 5-6 päeva varem, et kõik need juriilised asjad korda saada Manilas.

    Meid Palawanil paneb paari ikka kohalik judge, aga konsul väljastab abielu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. Aukonsul kinnitas, et mingeid takistusi abiellumiseks kahel väljamaalasel pole, tema ei pea meid paari panema :)

    VastaKustuta
  5. Meile ütles aukonsul, et Eestist saadetud tõendiga peab veel siis Filipiinidel notarisse minema ja see võtab oma paar päeva aega. Kõige kiirem ja asjalikum olevat, kui läheme aukonsuli juurde Manilasse oma passidega, ta saadab päringu Eesti Välisministeeriumile, pidavat samal päeval neilt vastuse saama,et meil mingeid takistusi meil abiellumiseks pole. Subt operatiivne.

    VastaKustuta
  6. Siis on hästi!

    Jah, ma pean sellest veel õppust võtma, et internetist ei tasu igasugust möga lugeda, mõttekam on helistada igale poole. Samas ma ei saa sinna midagi parata, et ma "telefonikõnede hälvik" olen :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…