Otse põhisisu juurde

Loomadest

Käisime eile vaatamas kauaoodatud 3D filmi"Born To Be Wild". 
Neile, kellel pole nunnumeeter ammu põhjus käinud, soovitan. Armas film headest ja siirastest inimestest, kes on seadnud oma elutööks väikeste vanemateta jäänud loomalaste päästmise ja suureks kasvatamise, nende loodusesse rehabiliteerimise. Peategelasteks olid  Keenia elevandid ja Borneo orangutanid. Ja viripillid saavad oma nutud ära nutetud :)


Kagu-Aasias ringi reisides külastasime ka mõningaid selliseid loomade päästmiskeskusi. Viimane näiteks oli Filipiinide saarel Palawanil, seal tegeleti  krokodillide kasvatamise ja nende loodusesse laskmisega, kuigi seda viimast ma ei usu. Kogu see õhkkond ja asutus viitas pigem illegaalsele krokodillinahaärile, kui loomade kaitsele ja konserveerimisele. 

Selles krokodillide konserveerimiskeskuses olid ka väikesed ahvid, erinevad linnud, teised loomadki- kõik nad olid ebainimlikes tingimustes, neil polnud seal imeväikestes puurides ühtegi rohututti, ei mingit oksakest, kus ronida ja mille peal mängida. Ühes puuris istus väga ärritunud isane primaat, ta oli nii vihane ja kuri ning üritas meid puuoksaga lüüa, kui me tema puuri lähedale tulime. Tema emane oli teisel pool puuri, looduses-vabaduses ja just hetk enne meie saabumist miilutsesid nad just nagu armunud paarike- üks ühel pool, teine teisel pool puuri.

Sealsamas kohas elasid krokodillid väikestes basseinides kümne-kahekümnekesi. Ja ainult viiekümne peeso eest sai krokodillile ise liha visata! Kaks väikest krokodilli, kellel suud olid kummiga kinni pandud, pidid turistide käes poseerima. Vahepeal, kui turiste polnud, visati kroks kinnise suuga suvalisse pange, kuhu ta õigupoolest äragi ei mahtunud.


Kogu seda turistitsirkust pealt vaadates hakkas nii häbi, et näed, olen ka loll, kes naiivselt usub, et annetatud sissepääsutasu päästab kedagi ja parandab maailma. Tegelikult toetad sellega hoopis inimesi ja nende ülekohtust tegevust loomade suhtes. 

Iga kord, kui tahad Facebooki pildinäljas tiigri, elevandi või krokodilliga fotosessiooni korraldada, peab meeles pidama, et see on looma jaoks üsna stressirohke ja väga ebaloomulik olukord.

Neile, kellele loomade planeedilt väljasuretamine ja tapmine korda läheb, soovitan lugeda poole aasta tagust NG-t, kus kirjutati väga põhjalikult illegaalsest loomakaubandusest. Ärisse on kaasatud ka väga kõrged rahvusparkide ja loomaaedade pealikud ning kui süveneda arvudesse, siis teatud liikide arvukus on loetav vaid kahe käel sõrmedel.
Väga kurb. 



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust