Otse põhisisu juurde

Kilekoti-Austraalia


Eestis pole asjad üldse nii hullud nagu Austraalias näiteks. Siin on kilekotitamine eriti ekstreemne ja suuremates kaubanduskeskustes on kilekotid täiesti tasuta, poemüüja pakib su asjad umbes 20-30 erinevasse kotti, sest just nii palju erinevaid kaubaartikleid me tavaliselt ühe käimisega ostame. 

Kodus lahti pakkides oled täielikus kilekotimeres ja ei tea, mida nendega peale hakata, sest tavaliselt on nad väiksemad, kui prügikasti sobilikud oleksid ja suuremal osal on juba väike auk ka sees ning tegelikult lõpuks kuuluvad nad kõik äraviskamisele. Kuu ajaga suudab üks keskmine elanik koguda ligikaudu 100 halli kilekotti, mida tihtipeale ei ole võimalik taaskasutada. 

Ühe korra saak
Aga kuna Austraalia osariigid on niivõrd erinevad ja üsna iseseisvad oma tegutsemiselt, siis näiteks Lõuna-Austraalia osariik keelas juba mitu aastat tagasi kilekottide kasutamise.
Kui me Adelaides oma toiduvarusid täiendasime, sattusime kohalikku Woolworthsi, kus ei olnudki ühtegi kilekotti saadaval. Tegime suured silmad ja küsisime teenindajalt, et kuhu me oma saiad ja puuviljad paneme ning ta osutas viisakalt rohelise kotile ning lisas, et valitsus on kilekotid ammu ära keelanud. 

Kui olukord sunnib, siis hakkad oma käimisi rohkem läbi mõtlema ja võtad kodunt selle taaskasutatava rohelise koti kaasa küll. Aga siiani oled harjunud, et kõik pakendatakse nagu nii ära, et mis sa hakkad...

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr