Otse põhisisu juurde

Kilekoti-Austraalia


Eestis pole asjad üldse nii hullud nagu Austraalias näiteks. Siin on kilekotitamine eriti ekstreemne ja suuremates kaubanduskeskustes on kilekotid täiesti tasuta, poemüüja pakib su asjad umbes 20-30 erinevasse kotti, sest just nii palju erinevaid kaubaartikleid me tavaliselt ühe käimisega ostame. 

Kodus lahti pakkides oled täielikus kilekotimeres ja ei tea, mida nendega peale hakata, sest tavaliselt on nad väiksemad, kui prügikasti sobilikud oleksid ja suuremal osal on juba väike auk ka sees ning tegelikult lõpuks kuuluvad nad kõik äraviskamisele. Kuu ajaga suudab üks keskmine elanik koguda ligikaudu 100 halli kilekotti, mida tihtipeale ei ole võimalik taaskasutada. 

Ühe korra saak
Aga kuna Austraalia osariigid on niivõrd erinevad ja üsna iseseisvad oma tegutsemiselt, siis näiteks Lõuna-Austraalia osariik keelas juba mitu aastat tagasi kilekottide kasutamise.
Kui me Adelaides oma toiduvarusid täiendasime, sattusime kohalikku Woolworthsi, kus ei olnudki ühtegi kilekotti saadaval. Tegime suured silmad ja küsisime teenindajalt, et kuhu me oma saiad ja puuviljad paneme ning ta osutas viisakalt rohelise kotile ning lisas, et valitsus on kilekotid ammu ära keelanud. 

Kui olukord sunnib, siis hakkad oma käimisi rohkem läbi mõtlema ja võtad kodunt selle taaskasutatava rohelise koti kaasa küll. Aga siiani oled harjunud, et kõik pakendatakse nagu nii ära, et mis sa hakkad...

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...