Otse põhisisu juurde

Andrese sünnipäev








Nädalavahetuse veetsime Melbourne elanike Marilyni ja Kaarliga, kes on ühtlasi selle mandri paremuselt teised sõbrad (esimesed on teadagi KESNEED). Marilyn ja Kaarel olid meie suhtes väga sõbralikud, eriti sõbralikult suhtusid nad muidugi Andresesse, sest temal oli 11.juunil järjekordne sünnipäev. Selleks puhuks olid paremuselt teised sõbrad isegi nõus oma täissuitsuvorsti varusid meiega jagama ja järgmisi reisisihtkohtasid täiesti teenustasuta soovitama. New York, siis New York.

Andres üritas mulle neoonroosat looma võita, aga kuna SELLES VANUSES käsi juba käsklustele ei allu, siis polnud mõtet oma lootusi üldse ülessegi kütta. Panime ta karistuseks mõneks tunniks piinapingile ja läksime ise marja-juustukooki ning bratwursti sööma. 

Sünnipäeva tipphetkeks oli ei muu, kui eestikeelne jutt pungil Fremantle rongis 
"Ääääüüüüü, Saaremäää ja suvi, äööüü." Seda bemmikummide asja küll ei kuulnud, aga noormeeste välimuse põhjal võis selle osa vabalt juurde oletada. 

Muidugi mõista tuleb sellises olukorras olla vait kui sukk ja lasta täismeestel üle terve rongi kõvasti oma seksuaalelu teemadel arutleda. Aga mingi hetk vaatavad nad teid kahtlustavalt ja tõmbavad veits oksi koomale: ühes kohas neli heledapäist ja -silmset inimest. Kahtlane raisk, ma ütlen. 

Fremantle on selline armas linnake. Lisaks mingile tahab-olla-vanaaegne-kindlus,  promenaadile, vanglale on linnas ka halvasti varustatud sekspood. Mu pulssi-lugev ja minuta orienteeruv telefon näitab lisaks ümbruskonna pubidele, kohvikutele, vaatamisväärsustele ja pangaautomaatidele ka täiskasvanute poodide asukohtasid. 

Kaarel ja Marilyn läksid Melbourne´sse tagasi jättes meie hinge täitmatu tühjuse ja tohutu üksinduse. Me lootsime, et lend jääb ära! 
Imestasime veel, et lend tiigriga ära ei jäänud, sest Tšiili vulkaanituhk isiklikult on nii palju lende tühistanud.

Kommentaarid

  1. Siinkohal saadame tervitused nendele paremuselt esimestele sõpradele muidugi, tundub, et järjekorras ette saada, on vaja rohkemat kui kodumaiseid täissuitsuvorstikange...jaajaaa, kuigi meil oli ka võimalus teie sõprussuhted paremuselt esimeste sõpradega ära rikkuda seoses selle krõpsupakiga, me seda ei teinud...ehk aitab seegi midagi...:D

    VastaKustuta
  2. Kahju, et teil neid reisi lähiajal nii palju planeeritud on, muidu võib olla tuleks kunagi ja vaataks Melbourne ka üle! Muideks, natuke vallatumaid pilte näete/saate endale tõmmata minu Picasa albumist, kuhu võin teile vaatamise kutse saata :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust