Otse põhisisu juurde

Nullarbor Plain- 18 golfiauku ja sajad paarituvad vaalad

Mulle meenus, et pole kirjutanud sellisest huvitavast asjast nagu "Nullarbor Links" ehk väidetavalt maailma pikimast golfiväljakust. Teel Melbourne'ist Perthi, pärast Adelaide'i on selle golfiväljaku esimene auk ja nimetatakse seda Ouster Beds'iks. Iga järgmine auk on enamvähem  100 km kaugusel eelmisest. Golfiväljakul on 18 auku ja väljak on 1350 km pikkune. 

Ettevõtmisele on õla alla pannud ka Austraalia valitsus, sest suurt midagi sealkandis vaadata tegelikult pole ning turismi on ometigi vaja arendada. Nägime golfiväljakute ümbruses üsna palju õnnelikke Austraalia pensionäre ja mõtlesime, et meil on selle läbi tegemiseks veel aega! 


Nullarbor (aussid ütlevad Nallaboo) Plain ehk ala, kus golfiväljak asub, on ise suur lahmakas asustamata maad (200 000 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu Valgevene pindalaga ala), kus väidetavalt ei kasva ühtegi puud. Tegelikult mõndasid võserikke ikkagi nägime kasvamas, kogu selle pea 2000 km teekonna jooksul, aga üldpildis polnud Nullarboril võimalik isegi võsapeatust teha. 

Kui oled lõpuks esimese suurema asulani jõudnud, väljastab sulle kohalik turismipunkt tõendi, et oled komplikatsioonideta Nullarbor'i ületanud. 'Crossing the Nullarbor', as it’s referred to, may not be for the faint hearted, but it’s seen as the ultimate way to experience the Australian outback without completely surrendering yourself to the elements. 

Nullarbor Plain on single piece of lubjakivi ja selle sees on suured koopasüsteemid. Need, kes on näinud filmi Sanctum (2011) võtku teadmiseks, et inspiratsiooni on saadud Nullarbor Plain'i 1988.aasta juhtumist, kui 13 inimest jäid koobastesse lõksu. 

Müstilistest elukatest teatakse Nullarbor'il elavat "Nullarbor Nymph", kellest esimest korda raporteerisid kängurudele jahti pidavad mehed 1971.aastal. Nad väitsid, et nägid kängurude keskel blondi valget naist, kes oli riietatud känguru nahkadesse. You wish. 
Tegelikult kui oled ise pikalt sellises tühjuses ja üksinduses olnud võib hakata veidramaidki asju nägema. 




  •  Britid tegid 50'ndatel aastatel Nullarbor'il tuumakatsetusi ja selle tõttu aeti paljud aborigeenid oma asualadelt minema (hiljem muidugi maksti kompensatsiooni ja lasti aladele tagasi)
  • Trans-Austraalia raudtee läheb läbi Nullarbor'i
  • Nullabor'i asulas Euclas avati 1877.aastal telegraafijaam, mis ühendas Lääne-Austraaliat ülejäänud maailmaga. Jaama esimeseks sõnumiks oli: "Eucla line opened. Hurrah."
  • Nullarbor'il asub 145 km pikkune täiesti sirge tee. Aga mis on 145 km nende vahemaade juures? 
  • Unustada ei tohiks Great Australian Bight'i, kus näeb külmadest vetest soojematesse mesinädalatele ujunud armatsevaid vaalasid.  

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Millised me, eestlased, oleme?

Mul on raamaturiiulis igasugu huvitavaid raamatuid, mille lugemiseks pole siiani aega jagunud ja millest moodustasin suure kuhja oma öökapile - enne riiulisse tagasi ei pane, kui läbi loetud! Nende hulgas oli ka üsna õhukese konsistentsiga Karl Ernst von Baeri 200 aasta tagune doktoritöö.  Kas kaasaegne põlvkond teab ikka, kes oli  Karl Ernst von Baer? Kui  temaga  midagi muud  seonduvat pähe ei tule, siis võiks vähemalt kahekroonist  mäletada . Kahe krooni eest Eesti krooni lõpuajal enam midagi ei saanud, aga vähemalt on enamvähem meeles, milline tüüp kupüüri peal ilutses. Tark mees omal alal (loodusteadused), kuigi tema Tartu Ülikooli doktoritööd lugedes hakkasin mõtlema, et nii subjektiivse ning ametliku uurimuseta põhineva doktoritöö suudaksin isegi mina mõne õhtuga valmis kirjutada.  Andke ainult teema!  Baeri uurimusteemaks oli eestlaste endeemilised haigused , sealhulgas kirjeldas autor ka Eesti rahvale iseloomulikku kehaehitust, kultuuri, kliimat ja kombeid. Töö oli tr