Otse põhisisu juurde

Kesknädalased küsimused

Kaks küsimust on vaevanud mu pead. Esiteks, miks on kohalikus alkopoes ainukeseks muuks saadaolevaks kaubaartikliks (lisaks erinevatele alkoholidele) värsked lilled?
Ja teine küsimus on see, et miks need kuradi lapsed sünnivad siia ilma, et emade Facebookis olemist segada? 

See alkopood asub sellise ristmiku peal, kus autojuhid päris kaua valgusfoori taga ootavad. Ja seal poe kõrval on suur silt, et meil on värsked lilled ka!

Rongis jäi silma üks noor ema, kelle umbes 3-aastane laps karjus üle terve vaguni, jonnis ja üritas telefoniga hõivatud emale muul moel silma jääda. Ema võttis lapse mahlapudeli ja pritsis lapse täis, et ta vait jääks, mis muidugi mõista ei töötanud ja laps pistis veel kõvemini karjuma. Ema raputas käru ja tahtis selle ümber lükata, samal ajal teise käega aktiivselt telefonis trükkides. Ümbruskaudsed inimesed tahtsid juba sel ajal sekkuda ja õnneks sekkusid, kui ema lapsele vastu nägu litte hakkas andma. 

Imelik kasvatusmetoodika. Aga sellega on nagu poliitiliste vaadete ja religioonigi puhul. Igaühel on midagi arvata. 

Kommentaarid

  1. Tohib küsida, millest Sa järeldasid, et ema just Facebookis istus? Telefoniga on võimalusi ometiks rohkem... :)

    VastaKustuta
  2. Tegelikult ma oleksin pidanud lahti kirjutama, aga mõtlesin siinkohal Facebooki, kui üldnimetust kõikidele nendele taolistele portaalidele ja saitidele. Konkreetse olukorra puhul ma tõesti ei tea, mida see naisterahvas seal tegi.

    Ma ei ole enam väga hästi kursis, mis kõikide võimalike keskkondadega on inimestel tänapäeval võimalik liituda ja kus Austraalia pereemad oma aega veedavad.

    Ja ausalt öeldes ma pole terve oma elu jooksul näinud-kohanud ja tundnud ühtegi inimest, kes oleks sellises sõltuvuses olnud näiteks: uudistest või töömeilide lugemisest või ilmateate jälgimisest? või blogide lugemisest? Et kui laps karjub ja jonnib, siis ei saa korrakski ekraani juurest ennast lahti kiskuda ja talle tähelepanu suunata, kuna elu ja surma küsimused virtuaalsuses vajavad lahendamist.

    See on veider, kui virtuaalne elu hakkab domineerima reaalse elu ees.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Tai puuviljade valikust: rambutanid, mangustanid ja muud pudulojused

Eraldi peatüki otsustasin pühendada Tai puuviljadele, sest need väärivad kajastamist. Keskmiselt värskete puuviljade turult võib leida muuhulgas ka selliseid Eestis tuntud puuvilju nagu: banaan, arbuus, mango, kiivi, papaia, ananass, mandariin, pomelo,viinamari, õun (viimased tunduvad neil sisse imporditud, sest igal pool, kus õunu müüakse, on nad sellistes ümbristes ja karpides nagu oleks kuskilt mujalt sisse toodud). Need teada tuntud puuviljad moodustavad kõigest valikust heal juhul ühe kolmandiku. Ülejäänud on: rambutanid,mangustanid, longanid, duurianid, guajaavid, noinad, lam-jaid, Tai kiivid ja muud taolised puuviljad, mida me nägime esimest korda elus. Maitse üle ei vaielda, vaid kakeldakse. Reisi alguses eksperimenteerisime puuviljadega päris tihti, ostsime seda ja toda, kolmandat ja neljandat, kulutades puuviljade peale (mis meeste meelest pole mingi toit!) sajad bahtid. Kui hotelli jõudsime ja puuviljad ära maitsesime, veendusime, et jääme siiski klassikaliste puuviljade ...

Tutvumine maailma suurimate roomajatega

Siiani olime soolavee krokodille (Crocodylus porosus) näinud vaid muuseumis topise ning looduspargis akvaariumisse pistetud kujul. Kolmapäeval otsustasime nende kurikuulsate elukatega lähemalt tutvuda ja sõitsime Darwinist välja Adelaide Riverile. Seal pakub mitu erinevat ettevõtet niinimetatud hüppavate krokodillide kruiise. Turistikas küll, aga tundus parim viis nende olendite nägemiseks vabas looduses. Soolavee krokodillid on maailma suurimad roomajad. Isasloomad võivad kasvada rohkem, kui 6 meetri pikkuseks ning kaaluda üle 1200 kg. Suurim mõõdetud emasloom on 4,2 meetri pikkune. Soolavee krokodillide populatsioon on küll ohustatud või ka juba hävinud Kagu-Aasia riikides ja Indias, kuid Põhja-Austraalia ja Paapua Uus- Guinea aladel see liik ohustatud ei ole.  Oletatavasti elab Austraalia rannikualal, Broomeist kuni Queenslandini enam kui 100 000 täiskasvanud isendit. Wet seasoni ehk vihmaperioodil liiguvad krokodillid jõgesid ja ojasid mööda sisemaale ja neid võib kohata mer...