Otse põhisisu juurde

Kesknädalased küsimused

Kaks küsimust on vaevanud mu pead. Esiteks, miks on kohalikus alkopoes ainukeseks muuks saadaolevaks kaubaartikliks (lisaks erinevatele alkoholidele) värsked lilled?
Ja teine küsimus on see, et miks need kuradi lapsed sünnivad siia ilma, et emade Facebookis olemist segada? 

See alkopood asub sellise ristmiku peal, kus autojuhid päris kaua valgusfoori taga ootavad. Ja seal poe kõrval on suur silt, et meil on värsked lilled ka!

Rongis jäi silma üks noor ema, kelle umbes 3-aastane laps karjus üle terve vaguni, jonnis ja üritas telefoniga hõivatud emale muul moel silma jääda. Ema võttis lapse mahlapudeli ja pritsis lapse täis, et ta vait jääks, mis muidugi mõista ei töötanud ja laps pistis veel kõvemini karjuma. Ema raputas käru ja tahtis selle ümber lükata, samal ajal teise käega aktiivselt telefonis trükkides. Ümbruskaudsed inimesed tahtsid juba sel ajal sekkuda ja õnneks sekkusid, kui ema lapsele vastu nägu litte hakkas andma. 

Imelik kasvatusmetoodika. Aga sellega on nagu poliitiliste vaadete ja religioonigi puhul. Igaühel on midagi arvata. 

Kommentaarid

  1. Tohib küsida, millest Sa järeldasid, et ema just Facebookis istus? Telefoniga on võimalusi ometiks rohkem... :)

    VastaKustuta
  2. Tegelikult ma oleksin pidanud lahti kirjutama, aga mõtlesin siinkohal Facebooki, kui üldnimetust kõikidele nendele taolistele portaalidele ja saitidele. Konkreetse olukorra puhul ma tõesti ei tea, mida see naisterahvas seal tegi.

    Ma ei ole enam väga hästi kursis, mis kõikide võimalike keskkondadega on inimestel tänapäeval võimalik liituda ja kus Austraalia pereemad oma aega veedavad.

    Ja ausalt öeldes ma pole terve oma elu jooksul näinud-kohanud ja tundnud ühtegi inimest, kes oleks sellises sõltuvuses olnud näiteks: uudistest või töömeilide lugemisest või ilmateate jälgimisest? või blogide lugemisest? Et kui laps karjub ja jonnib, siis ei saa korrakski ekraani juurest ennast lahti kiskuda ja talle tähelepanu suunata, kuna elu ja surma küsimused virtuaalsuses vajavad lahendamist.

    See on veider, kui virtuaalne elu hakkab domineerima reaalse elu ees.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust