Otse põhisisu juurde

Eee. Jälle süüa? Eile said ju süüa!

Hullult tahaks pseudopsühholoogilist naistepläma ajada ja ennast kuskil välja elada, aga iga kord kui teine pool päeva lõpetuseks minu käest küsib "mis me täna õhtul süüa teeme", lööb see nagu kirvega pähe. 
Eee. Jälle süüa? Eile said ju süüa!
Nojah, inimeseloom vajab elus püsimiseks toitaineid.
Süüa. Süüa. Süüa. Juua. Magada. Ärgata, et jälle süüa.
Oot, mida meil on? 
Mida me siis teeme?
Ja kõik su hajaliolnud mõtted koonduvad, need tuuakse tagasi õigesse dimensiooni, olemasolevasse reaalsusesse. Aitab ülemõtlemisest. 

Toob maapinnale ja paneb asjad teise perspektiivi. Suhted? Emotsioonid? Mis need veel sellised on? Kõik mis on olemas, on materiaalne ja käegakatsutav.
Mõõdetakse rahas, kilodes, meetrites... mida mõõta ei saa, seda ei ole olemas. 
Ja selliste asjade pärast pole vaja muretseda. 

Kommentaarid

  1. Tead, vahel tunned, et oleks see vaid nii, et elus on vaid mõõdetavad asjad. Mulle vahel tundub, et mu elu koosnebki nendest asjadest, mida mõõta ei saa ja see on faking UDU. Ühest küljest oled pidevalt orgasmieelses seisundis ja emotsioonide, loovuste laineharjal. Ja siis käib pauk ja sa hüpaksid hea meelega täna õhtul ilusa muusika saatel aknast alla. Ja see ei ole mitte sina, kes seda kõike kontrollib. Sina oled lihtsalt väike siplev olend maailma laintes. Võid oma plaane ja asju teha, suuremaid ja väiksemaid, aga see kõik ei ole mitte oluline..

    Marilyn

    VastaKustuta
  2. Ma ei oskaks seda paremini kirjeldada, Marilyn! :D Mul on samad- langused ja tõusud, vahepeal ikka liiga ekstreemsed ja mis kõige hullem? Tihtipeale välistest teguritest täiesti sõltumatud ja liiga spontaansed ning kontrollimatud.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust