Otse põhisisu juurde

Manila

Me sõime banaani ja ostsime mitu kilo banaani! See on vägagi uudisväärne, sest pärast Queenslandi üleujutusi ja tsükloneid hüppas Austraalias banaani hind isegi korraks 25 dollari peale, lõpuks siiski taandus 13 dollari peale ning jäigi sinna päris pikaks ajaks. On vist siianigi? Igatahes, üsna perversne on osta 13 dollari eest banaane. Aga Filipiinidel saab kilo kollaseid 1 dollari eest! Täiesti uskumatu. 

Siin on tõeline paradiis! 

Nüüd jätsimegi õhtusöögi ära ja ostsime viinamarju, hallitusjuustu, banaane, mangosid, virsikuid ning Prantsuse vahuveini ja Filipiinide õlut. Ahjaa, mingi Filipiinide versioon Malibust- Boracay Coconut Rum- ootab proovimist. Hoolimata väga kaootilisest liiklusest ja ülerahvastatusest meile Manila isegi täitsa istub. Kuidagi väga stressiväheselt on need pulmadega seotud korralduslikud asjaajamised kulgenud. Mõtlesime just, et ei kujutaks ette sama asju ajamas Indoneesias või Tais, Malasias või Vietnamis.

Eesti aukonsul Filipiinidel oli ka väga muhe vunts. Leidis meie jaoks aega ja lubas homseks välisministeeriumilt "takistuste puudumise tõendi" hankida (muideks aukonsuli log book näitab, et olime sel aastal umbes kolmandad, kes teda Eesti kodanikest külastasid). Eesti tuba Manilas on tugevast puidust ja ehitud tähtsate tegelaste piltidega. Nägime suurt Eesti kaarti ja mõtlesime valjusti, et küll oleks tore, kui terve Peipsi Eestile kuuluks!

Muidu, mul oli täna üks väike kultuuriline konflikt ja minu tulevane abikaasa kõndis vaikselt hiilides minu kõrvalt minema! Ma ei tea, kas see on Filipiinide eri- või omapära, aga iga kord, kui sa kuskile poodi sisened, vaatavad teenindajad sind jalatallast pealaeni läbi.  Ja teevad seda üsna häbematult ja avalikult. Mõtlesin alguses, et kas mul on midagi viga. Et kas neil koolides õpetatakse, et valgel rassil on kolmas silm või kaksteist varvast ja et nad on asiaatidest füsioloogiliselt väga eristuvad. Igatahes, kui sind jõllitab üks teenindaja, siis see on enamvähem talutav, aga kui seda teeb 10, siis natuke hakkab häirima. 
"Mis mul teistmoodi on, et te mind niimoodi vaatate? Kas midagi on vales kohas?". 
"Sorry Mam..." ei osanud ehmunud teenindaja enda kaitseks midagi öelda.
"Mulle ei meeldi, kui te mind niimoodi jõllitate. Aitab. Ma ei osta siit midagi. Lähme minema." 

Andres ütles juhtumi kommenteerimiseks vaid :"Viki." 

Kommentaarid

  1. Suveniiriks paluks siis Filipiinide banaane! :D

    VastaKustuta
  2. Austraalia ja tema karantiin! Isegi kõige parema tahtmise korral poleks saanud Aasiast Austraaliasse banaane tuua :D

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...