Me sõime banaani ja ostsime mitu kilo banaani! See on vägagi uudisväärne, sest pärast Queenslandi üleujutusi ja tsükloneid hüppas Austraalias banaani hind isegi korraks 25 dollari peale, lõpuks siiski taandus 13 dollari peale ning jäigi sinna päris pikaks ajaks. On vist siianigi? Igatahes, üsna perversne on osta 13 dollari eest banaane. Aga Filipiinidel saab kilo kollaseid 1 dollari eest! Täiesti uskumatu.
Siin on tõeline paradiis!
Nüüd jätsimegi õhtusöögi ära ja ostsime viinamarju, hallitusjuustu, banaane, mangosid, virsikuid ning Prantsuse vahuveini ja Filipiinide õlut. Ahjaa, mingi Filipiinide versioon Malibust- Boracay Coconut Rum- ootab proovimist. Hoolimata väga kaootilisest liiklusest ja ülerahvastatusest meile Manila isegi täitsa istub. Kuidagi väga stressiväheselt on need pulmadega seotud korralduslikud asjaajamised kulgenud. Mõtlesime just, et ei kujutaks ette sama asju ajamas Indoneesias või Tais, Malasias või Vietnamis.
Eesti aukonsul Filipiinidel oli ka väga muhe vunts. Leidis meie jaoks aega ja lubas homseks välisministeeriumilt "takistuste puudumise tõendi" hankida (muideks aukonsuli log book näitab, et olime sel aastal umbes kolmandad, kes teda Eesti kodanikest külastasid). Eesti tuba Manilas on tugevast puidust ja ehitud tähtsate tegelaste piltidega. Nägime suurt Eesti kaarti ja mõtlesime valjusti, et küll oleks tore, kui terve Peipsi Eestile kuuluks!
Muidu, mul oli täna üks väike kultuuriline konflikt ja minu tulevane abikaasa kõndis vaikselt hiilides minu kõrvalt minema! Ma ei tea, kas see on Filipiinide eri- või omapära, aga iga kord, kui sa kuskile poodi sisened, vaatavad teenindajad sind jalatallast pealaeni läbi. Ja teevad seda üsna häbematult ja avalikult. Mõtlesin alguses, et kas mul on midagi viga. Et kas neil koolides õpetatakse, et valgel rassil on kolmas silm või kaksteist varvast ja et nad on asiaatidest füsioloogiliselt väga eristuvad. Igatahes, kui sind jõllitab üks teenindaja, siis see on enamvähem talutav, aga kui seda teeb 10, siis natuke hakkab häirima.
"Mis mul teistmoodi on, et te mind niimoodi vaatate? Kas midagi on vales kohas?".
"Sorry Mam..." ei osanud ehmunud teenindaja enda kaitseks midagi öelda.
"Mulle ei meeldi, kui te mind niimoodi jõllitate. Aitab. Ma ei osta siit midagi. Lähme minema."
Andres ütles juhtumi kommenteerimiseks vaid :"Viki."
Suveniiriks paluks siis Filipiinide banaane! :D
VastaKustutaAustraalia ja tema karantiin! Isegi kõige parema tahtmise korral poleks saanud Aasiast Austraaliasse banaane tuua :D
VastaKustuta