Otse põhisisu juurde

Kuuuu-kuuu!!!

Polegi peaaegu kaks kuud siia midagi kirjutanud! Elu oleks justkui katkenud..mingil hetkel. Mingiks ajaks. 

Pärast pidu-puhkust-levist eemal olekut tutvusin sellega, mis maailmas jälle toimunud, juhtunud, muutunud oli ja mind tabas suur ahastus. Ma olen juba ligemale aasta oma teemas olnud! Kuidas ma küll seda, teist ja kolmandat tähele ei pannud. Miks mind ei huvitanud, miks ei puudutanud? Appi!!! Kus ma elanud olen? Ma pole ühtegi muuteemalist raamatutki (kui pulmaajakirju üldse raamatuteks liigitada) läbi lugenud? Ma ju pole pool aastat kinos käinud ja sõprade sünnipäevad on nii mõnigi kord meelest läinud, uute inimestega olen tutvunud küll, aga kedagi väga lähedale pole lasknud.

Ja kes on minu aadressilt ja nime alt selliseid ebaviisakaid kirju saatnud? 
Issand! 
Ja mõnedele sõprade-tuttavate kirjadele, headele soovidele pole ma isegi "aitäh" vastata suvatsenud. 
Kas ma üldse olen inimeste käest küsinud, kuidas NEIL läheb? Mitte mul ja meil, vaid justnimelt...neil, teil, sul? 
Vist ei ole. Ammu. 
Väga isekas periood on olnud ja hoolimata sellest, et Googli reklaamid pressivad peale uut veelgi kinnisemat-perekesksemat perioodi peale (kuidas kiiresti ja kvaliteetselt rasestuda, viljastuda, poolduma, moonduma, idanema hakata!), katsume me nüüd enda lõbuks elada ja sellest viimast võtta. Suhelda ja olla suheldavad, nautida ja olla nauditavad. 

Ehk avalikult kuulutame välja "mesiaasta"!!! :)

Kommentaarid

  1. me juba Kaarliga mõtlesimegi, et peab hakkama vist kurja kirja saatma, et mis te Saareperekond mõtlete, et enam ei peagi aru andma, et kus olete ja mis teete v?! :D

    VastaKustuta
  2. Me oleme endale kaamera sebinud ja mõnel päeval võiks skaipida!!!

    VastaKustuta
  3. Arusaadav arusaadav, võtke viimast mesiaastast.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Beebi Daniel passipiltide seeria