Otse põhisisu juurde

Kiire ülevaade

Tundub, et sellises tempos kirjutades võib seda blogi ohustada väljasuremine. Kuramuse päris-elu tungib nii aktiivselt peale, et isegi REEDE õhtul toimetad kella 23-ni väljas, sees, õues ja garaažis. Ja pärast kõiki neid toimetusi tahaks ainult puhaste linade vahele langeda. 
Nagu sügisene vahtraleht. 

Muidu oleme olnud üsna tegusad. Korraldasime vabariigi aastapäeva puhuks peo, millest on meil imekombel umbes neli jäädvustust. Arbuusid tahtsime juba maa seest välja kakkuda (õitsesid küll, aga väikesed arbuusialged kukkusid koguaeg otsast), aga siis avastasime, et aia ääres lehtede sees sirgub üks esimene enda kasvatatud tegelane. Andres jätkab kastmist. 

Ma aitasin vahepeal Austraalia Föderaalpolitseid (AFP) ja nägin, kuidas nad oma narkokoeri treenivad. Sain päris mitme huvitava inimesega tuttavaks ja õppisin ühtteist lennujaama turvalisuse tagamisest ja föderaalpolitsei olemusest. Näiteks, keskmiselt üks pere jätab oma ühe lapse päevas lennujaama. Unustab maha, ära.
 
Nüüd ehitan täiskohaga eksavaatoreid rauamaagi kaevandustele (samas mõnikord ka kivisöe kaevandustele). Tegelikult ma ikka ise veel ei ehita, aga kuna praegu on meil väga kriitiline seis püsivate ja usaldusväärsete HD fitterite leidmisega, siis...ei tea iial, kuna ma oma käed õliseks teen ja meeskonda aitama hakkan. Andres naerab ka, et naine hakkab varsti keevitama. Keevitan ma juba tegelikult küll, aga natuke teises valdkonnas- hinnapakkumistele protsente juurde! 

Aprilli lõpus lähme rongiga Kalgoorliesse rock'n'rolli tantsuvõistlustele. Tantsuõpetaja leidis, et me (Andres ja mina) suudame ennast selleks ajaks nii heasse vormi organiseerida, et oleme täiesti konkurentsivõimelised. Rohkem muidugi lähme seltskonna pärast. Muideks, tantsuõpetaja ja ta mees üritavad meid nüüd kõiksugustele retropidudele välja vedada. Eelmine kord käisime nendega ühes jahiklubis tantsu keerutamas. 
Ahjaa, Andres teeb rahvusvahelisel naljapäeval oma esimese triatloni.

 
Mis veel? Mis veel? Üks nädalavahetus käisime Lancelinis liivamägedest alla sõitmas. Meil oli sõbralik Eesti tüdruk ja tema Eesti joogid kaks nädalat külas (joogid olid muidugi lühemat aega). Tüdruk suutis meiegi üsna pikalt ühe katuse all elada. Kairi, you rock! (Ja me vist ei teinud ühtegi sõbrapilti selle aja jooksul, kus oleksime kolmekesi peal olnud)



Hullult huvitavaid toite oleme teinud ja ma veel ükskord jagan retsepte siinsete virtuaalhõljujatega, praegu peaksin ma tegelikult hommikusööki tegema ja matkavarustuse valmis panema ja kuna päike paistab, siis oleks paslik terrassil hommikusööki serveerida.

Igasuguseid pakke oleme Eestist saanud ja nende üle rõõmustanud. Vastutasuks kõikidele kingitustele, nännidele oleme omalt poolt Andrese töö kaudu juba Austraaliast Eestisse 12-tonnise konteineri kingitustega organiseerinud!


Reisiexpol käisime ka, võtsime umbes 20 kg infot erinevate sihtkohtade kohta :)  Suurem osa maailmast ju veel täiesti nägemata. 

Täna lähme Bunburysse ja Wellington National Parki matkama. Meil on esmaspäeval JÄLLE riigipüha, mis tähendab, et saab natuke vabamalt võtta ja pikemaks ajaks linnast ära sõita. 

Tervitame sügava kummardusega! 
 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust