Otse põhisisu juurde

Harjutusi sabale

Kommentaarid

  1. Täpselt sellest sarjast, mida ma Sulle kirjutasin ka :) T.

    VastaKustuta
  2. Tüüpiline JRT kusjuures, me olemegi liiga palju raha tema mänguasjade peale raisanud, oleks teadnud, et mopp ja tühi plastpudel ning plekkpurk tüübile sellist rõõmu teevad, oleksid kõik vahendid alles :D

    VastaKustuta
  3. Teie õnn, et tegelane 30-40kg-seks ei kasva. See mäng jääb ju kogu eluks :)

    VastaKustuta
  4. Kogu eluks? Ma siin vargsi lootsin, et need on kutsikatele omased trikid. Kas me siis tõesti peame iga kord, kui põrandat pesta tahame, mingi hullu perekondliku skeemi välja mõtlema? A la, kes tegeleb koeraga ja hoiab tema tähelepanu sel ajal millegi muu peal, kuskil eemal, kui üks meist põrandat üritab moppida. Kusjuures, tüüp on nii kahtlustavaks muutunud, et paneb oma kõik meeled tööle, kui mopiämbrit näeb või kedagi sellega askeldamas märkab. Nüüd siis peab vaikselt tagaukse kaudu selle tuppa sisse tooma, kui mees teisel pool maja koeraga tegeleb...

    VastaKustuta
  5. Kogu eluks! Meie ca 40kg elukas arvab ka aeg-ajalt, et on endiselt pisike armas kutsa, kelle ühe käega võid sülle tõsta ja säästmaks sellest vaevast, ronib ise sülle (kui saab lahke pilgu osaliseks). Meil moppi pole, aga tolmuimeja on endiselt maailma kõige suurem vaenlane kodus, keda lihtsalt p e a b üritama hammustada...

    Nii et pange vaim valmis selleks, et kunagi ripub mopi otsas 5-6kg :D Kindlasti on ka nippe, millega seda ära saab võõrutada, aga ise ei oska ma neid kahjuks välja pakkuda... Nummi ju vaadata :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nii suur ja kardab tolmuimejat? Hihi, meie 3.2 kilone alguses käis kaarega mööda, aga nüüd hakkab vaikselt julgemaks muutuma ja tolmuimeja "londist" kinni haarama :)

      Muideks, isased JRT võivad ka 10-12 kilo kaaluda täiskasvanuks saades. Käime juba temaga traksides 3 km jalutamas ja kusjuures, tüüp suudab juba pool staadioni ringi kaasa joosta. Seega, tuleb üks väike, aga lihaseline elukas! :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Maailm vajab uraani

Võimatult uskumatu, kuidas ma suudan enda peale närvi minna. Täiesti endast välja iseenda peale. Kellegi kõrvalise abita. Miks ma sellest uraani teemalise kirjutise sissejuhatuses kirjutan? Võib olla sellepärast, et uraan riimub hästi Iraaniga. Ja see on minu praegune emotsioon. Ahjah, oleks peaaegu Iraagi ka ära unustanud. Keeruline ajalugu neil, aga see ei tähenda, et ma ei võiks mõndasid asju teada. Muutusin enda peale kurjaks, et pole mõnede teemade vastu huvi tundnud ja olen lasknud mingitel imelikel pealiskaudsetel uudistel endale ajupesu teha. Nüüd on mul olemas mõned Iraagi-Iraani ajaloo allikad, artiklite kokkuvõtted ja kõik muu vajalik Iraani-Iraagi teemaga kurssi viimiseks. Ma juba tean midagi! Rääkides nüüd aga keemilisest elemendist järjenumbriga 92, mida kaevandatakse Darwini lähedalasuvas Kakadu rahvuspargi Ranger Mine´s ja mis kannab nime uraan ja mis riimub Iraaniga, siis võiks öelda...et Austraalias on seda palju. Koguni nii palju, et Austraalia on maailmas uraani ...