Otse põhisisu juurde

Porgandi-Tšiili hanemaltsa seemne päts


1/3 tass loputatud Tšiili hanemaltsa seemneid ( kinoa, inglise keeles quinoa
2/3 klaasi vett
3/4 klaasi täisterajahu
1/2 klaasi mandlijahu
1/4 klaasi pruunsuhkrut
1 tl soodat
Näputäis soola
1 tl jahvatatud muskaatpähkleid
1/8 tl jahvatatud kardemoni
300 g riivitud porgandeid
1/4 klaasi kõrvitsaseemneid
2 muna
200 g madala rasvasisaldusega kodujuustu
1/4 klaasi oliiviõli või muud taimeõli
75 g rosinaid (valikuline)
  1. Eelkuumuta ahi 185 ° peale. Pihusta leiva- või mõne muu küpsetusvormi peale õli, pane õlitatud vormile küpsetuspaber. 
  2. Pane kinoa potti, lisa vett, aja hanemaltsa seemned õrnalt podisema ja keda veel umbes 10 minutit või kuni peaaegu kogu vesi on kadunud. Võta pott tulelt , kata see kinni  ja lase 5 minutit seista.
  3. Suures kausis sega kokku jahu, mandlijahu, suhkur, sooda, sool, vürtsid ja keedetud kinoa.
  4. Sega kokku riivitud porgand ja ¼ tassi kõrvitsaseemneid.
  5. Seda köögiprotsessoris kokku munad, kodujuust, õli. Soovi korral lisa ka rosinaid. 
Kombineeri kõik kokku, sega põhjalikult, kalla segu ettevalmistatud vormi, puista üle järelejäänud kõrvitsaseemnetega ja küpseta ahju keskosas 50-55 minutit. 

Minu esimene päts tuli selline. Seemneid peale ja rosinaid sisse ei pannud. Väga tervislik ja maitsev ja salendav, kui just tervet pätsi korraga ära ei söö. See siin peaks olema kaheteistkümne serveerimiskorra jagu. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...