Otse põhisisu juurde

Täitsa lõpp, aastalõpp!

Uue aasta vastuvõtmisest võiks küll pikemalt kirjutada, aga igaks juhuks ütlen ära, et käisime kostüümipeol, kus pidi ennast k tähega algava tegelasena riietama. Mina panin "kitty" maski ja Andres otsis küll pikalt Kmarti töötaja töövormi, kuid läks lõpuks kergemat vastupanuteed ning ostis lihtsalt mulle kaela- ja jalutusrihma, riietades ennast nende aksessuaaride abil "kitty's owneriks".  Kell 23 läbi oli väljas +32 kraadi. 


Vaatasime Andresega mingit sotsiaalreklaami klippi. Vene keeles, tehtud jõulupuude teemal. Kui mitmeid miljononeid kuuski jõulude puhul AINUÜKSI Venemaal maha võetakse ning otsustasime sel aastal (ja tõenäoliselt ka edaspidi) kunstpuudega toime tulla. Kui sisusse süveneda, siis see elusa puu maha raiumise traditsioon on küll üks ajuvaba traditsioon. Aga ajukatest ja imelikest kultuuridesse kinnistunud traditsioonidest valmib üks postitus sel aastal! 


Kunstpuu kokkupanemine oli paras teadus: igale kõrgusastmele läksid teatud värviga märgitud oksad.
 


Andres paneb alumisi oksi puu külge...

Jõulupuhkuse ajal olid Perthis suurepärased rannailmad, võiks isegi öelda, et rand oli ainuke koht, kus +40 kuumusega leevendust leidis. Andres paremal ääres. 


Pikale veninud hommikute nautimised: kuum kohvitass käes, soe elukas kõhul. 


Käisime kinos ja jätsime oma väikesele sõbrale piisavalt süüa, paari tunni pärast koju jõudes nähtud toidukauss ajas meid naerma: kutsikas oli terve kausi tühjaks söönud, jätnud järele vaid kaks hädist krõbisevat konti. Tõenäoliselt, et me ennast halvasti tunneksime ja väikese tagamõttega saabunud külalistele, noh vaata kui palju (vähe) nad mulle süüa annavad! 


Lisaks sellele, et mu seaduslik abikaasa on väga hea ja hooliv minu, meie koera, minu ja enda pere suhtes, on ta ka suurepärane ning armastav minu töö juurest adopteeritud kalaga. Andres vahetab kalal vett ja räägib elukogemusest, et kui uue veega akvaariumit täidad, tuleb seda vastu klaasi aeglaselt libistades teha, pidavat rohkem hapnikku veesse siduma.  Siis on kala õnnelik!  

Sel aastal viibisime jõululaupäeval Pireti ja Silveri juures, kes elavad meist paari kilomeetri kaugusel. Kostitajad (au ja kiitus neile) olid kaks nädalat enne hakkanud söökidega askeldama, sest sel hetkel, kui me sinna jõudsime, saime ahjusooja leiba, sülti, hapukapsast, marineeritud kukeseeni, täidisega muna, singirulle, kartulisalatit, seapraadi, verivorsti ja jumal teab mida kõike veel...


Laud oli nii peenelt ja läbimõeldult kaetud, et alguses ei julgenud selle taha istudagi. Äkki rikume kogu ilu ära? Eriti veel mina, kes emotsionaalselt rääkides vehin kätega nagu itaallane. 


Relax and take it easy this year! 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust