Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks. Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...
See on ilus Austraalia :) Pildid ja neilt vastu kumav soojus, kuumus, hea olemine. Mitte mingi Põhjamaa suveleitsak kärbeste, sääskede ja parmudega, päikesepõletustest ja higistamisest rääkimata. A muide, meie siinkandis teeme peale suusatamist eukalüptivihaga sauna ;)
VastaKustutaKusjuures, linnas mõnusa tuuleiiliga pikniku pidamine on tõeline lust ja lillepidu, lõuna pool Perthist on ka väga mõnus, aga kui kuskile kaugemale põhja poole sõidad, seal kus on kõrbed ja kuiv ning sealkandis elutsevad hullud Lääne-Austraalia kärbsed, kes on maailma kõige tüütumad putukad! :) Jumal teab, kui palju olen ma neid juba oma elu jooksul "ära söönud".
KustutaMuidu +40 on Austraalias väga teistsugune, kui Eestis. Ookean siin, ookean seal teeb isegi kõige kuumemast päevast täiesti talutava ilmaga päeva. Peab meeles pidama vähemalt 2-3 liitrit vett päevas jooma!
Ohho, kust Eestisse eukalüptivihtasid tuuakse? Mina pesen eukalüptiekstraktiga köögi-ja koridoripõrandaid :D
Zac on juba niiii suureks kasvanud!!!
VastaKustutaTa meil ju puhta kana-ja veiseliha peal, ime ka, et mõne päevaga jälle 300 grammi juures. Ja kusjuures, asi on perspektiivides ka: oleneb taustsüsteemist, millega teda võrrelda. Pargis jalutavate dobermannide kõrval on ta ikka nagu suurem Subway võileib :) Ma jõuan teda ühe käega tõsta, aga ta jõuab kolmekuuselt juba enda kahekordsest kõrgusest üle hüpata.
Kustuta