Otse põhisisu juurde

Fotoreportaaž: +40-ga eukalüptisalus sahistajad

Kasutajalt

Unustasime sõbra veekausi koju ja seetõttu pidime teda oma klaasist jootma. 
Esky on kohustuslik ese pluss neljakümnese ilmaga piknikut pidades :)
Nõnda me istusime seal ja nautisime pärastlõunast tuuleiili - Fremantle Doctor oli minuti pealt kohal. 
Laisa känguru poosis on kõige mõnusam olla!
Iseloomukas terjer puhkehetkel
Meie täieliku pühapäevase-no-worries-tšilli ettekujutamiseks kuula taustaks ka Bob Marley muusikat. 
Meil ei ole kodus ühtegi Martinit, aga millegi pärast oli pudeli peal kirjas "Martini".  Igatahes, kui see isegi oli kellegi Martini oma, siis...enam mitte. 
Kala kahjuks ei saanud. Andrese arvab, et tal on valed söödad, mis võivad küll Victoria osariigi kaladele peale minna, kuid on mitte midagi ütlevad metsikutele Lääne-Austraalia kaladele. Ehk on sööt liiga troopiline ja värviline!? 
Brown Jellyfish ehk Phyllorhiza punctata hakkab  suvekuumuses Swani jões vohama. 
Lugu sellest, kuidas me pühapäeval eukalüptisalus sahistasime...
... ja kuidas koer jões esimest korda ujumas käis ning pärast seda mõni sekund meid südamest vihkas. 
Sõbrapilt - nii mu hele kleit poriseks saigi :)
Sildid:

Kommentaarid

  1. pihlakata5. veebruar 2013, kell 16:28

    See on ilus Austraalia :) Pildid ja neilt vastu kumav soojus, kuumus, hea olemine. Mitte mingi Põhjamaa suveleitsak kärbeste, sääskede ja parmudega, päikesepõletustest ja higistamisest rääkimata. A muide, meie siinkandis teeme peale suusatamist eukalüptivihaga sauna ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Viktoria10. veebruar 2013, kell 09:16

      Kusjuures, linnas mõnusa tuuleiiliga pikniku pidamine on tõeline lust ja lillepidu, lõuna pool Perthist on ka väga mõnus, aga kui kuskile kaugemale põhja poole sõidad, seal kus on kõrbed ja kuiv ning sealkandis elutsevad hullud Lääne-Austraalia kärbsed, kes on maailma kõige tüütumad putukad! :) Jumal teab, kui palju olen ma neid juba oma elu jooksul "ära söönud".

      Muidu +40 on Austraalias väga teistsugune, kui Eestis. Ookean siin, ookean seal teeb isegi kõige kuumemast päevast täiesti talutava ilmaga päeva. Peab meeles pidama vähemalt 2-3 liitrit vett päevas jooma!

      Ohho, kust Eestisse eukalüptivihtasid tuuakse? Mina pesen eukalüptiekstraktiga köögi-ja koridoripõrandaid :D

      Kustuta
  2. Ketlin8. veebruar 2013, kell 18:34

    Zac on juba niiii suureks kasvanud!!!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Viktoria10. veebruar 2013, kell 09:22

      Ta meil ju puhta kana-ja veiseliha peal, ime ka, et mõne päevaga jälle 300 grammi juures. Ja kusjuures, asi on perspektiivides ka: oleneb taustsüsteemist, millega teda võrrelda. Pargis jalutavate dobermannide kõrval on ta ikka nagu suurem Subway võileib :) Ma jõuan teda ühe käega tõsta, aga ta jõuab kolmekuuselt juba enda kahekordsest kõrgusest üle hüpata.

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Kasutajalt
Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on
2 kommentaari
Lisateave

Mis või kes on stromatoliit?

Kasutajalt
Stromatoliit on sinikate (sinivetikad) ja osa bakterite elutegevuse toimel mere- või magevees tekkiv lubiainest moodustis. Stromatoliite on enim troopilises madalas merevees, kus vee soolsus kõigub. Stromatoliidid on kujult korrapäratud, mügarjad, koorikjad või sammasjad, nende pikkus ulatub mõne meetrini ja kõrgus on 1,2 meetrit. Siseehituselt on nad peenekihilised, kiirjad või teralised. Neid leidub Eelkambriumi setteist alates. http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/stromatoliit.html Cervantese läheduses ringi uidates nägime unikaalseid fossiilseid moodustisi, mille väärtust poleks me tõenäoliselt Aivo ja Aave selgitustööta mõista suutnud. Aga näed sa, elu käib kummalisi radu pidi ja me saime nende pool Perthis grillõhtul personaalse lühiloengu stromatoliitide teemal. Geoloogide sõnul pidid maailma vanimad stromatoliidid just Lääne-Austraalias asuma ja nende nägemine siin kindlasti asi, millega võiks teatud seltskonnas täitsa uhkustada. Väärtust stromatoliitidele pidi lisama see, et nad on
Postita kommentaar
Lisateave

Põnnidega telkimise kogemusest

Kasutajalt
Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s
Postita kommentaar
Lisateave