Otse põhisisu juurde

Saarte hobid: meritähekese stiilis hüppamine ja plankimine

Ma kahtlustan, et meie naabrid kahtlustavad, et me oleme träna-narko-naabrid. 

Mitte, et ületee naabrid ise paremad oleksid: kaks vanemat naist, kolm kassi, koguaeg mingid ilusad kollased kabrioletid noorte meestega maja ees. Nende pärast ma selle kollase kabrioleti vaimustusse sattusingi, aga Andres arvab, et pere tuleviku perspektiive arvestades on täiesti ebamõistlik naisele väike mitte-midagi-mahutav kabriolett osta, kuhu ei paiguta terve nädala sööki, lapsekärusid ning koerapuuri sisse. Ma muidugi kaitsen oma põhiõigusi ja ütlen, et ta võib endale kümnekohalise bussi osta, ma oleksin enam kui õnnelik kollase katuseta auto üle. No vaatame, läbirääkimised käivad. 

Ma rääkisin töökaaslastele oma kahtlust äratavatest naabritest, verdikt elukogenud ja -näinud inimeste poolt: litsid või narkodiilerid. Mina muidugi õhtul kohe magamistoa aknast piiluma mis toimub: kas siis litsid või diilerid. Jäin haledalt kardinate vahelt piilumisega vahele. 
Hea veel, et oma pikka fotoka objektiivi detektiivitööks ei kasutanud. 

Andres pooldab pehmemat teooriat: tegemist on lesbidega, kes võitsid miljoni ja ei pea tööl käima ja kellel on palju gei sõpru. Sellest ka need fäänsid autod, noored hoolitsetud ilusad mehed nende sees. 

Noh, las nad elavad ja toimetavad. Nad on ju ikkagi väga toredad! Kui Andres üks päev oma mehaanilise muruniidukiga maja ees rohututte niitis, siis pakkusid need müstilised naabrid talle elektrilist muruniidukit. Andres pidi häbist mutiauku vajuma. 

See muru teema (kuidas selle eest hoolitsed, kui roheline see on, mis vahendeid ja niidukeid kasutad) on Austraalias väga õrn teema ja peaks seda kunagi lähemalt käsitlema, aga selleks on vaja põhjalikku ettevalmistust. Noh, et väited kellelegi haiget ei teeks. 

Miks ma kahtlustan, et meie naabrid arvavad, et me oleme träna-narko-naabrid? Iga päev nädala sees pärast väsitavat tööpäeva kella 18-18:30 vahel kuuleb meie aknast hullu tümpsu (õnneks ei näe, sest me paneme kardinad kinni), karjeid "Born this way! Jee-jee-jee" ja hüppamisi, hõikeid võõras veidras keeles "veel pool minutit, pea vastu". 

Ma pole kunagi selle peale nii mõelnud, aga see on päris ebanormaalne tegevus ja võib tekitada ümbritsevates inimestes palju küsimusi: miks nad seal niimoodi hüppavad, tantsivad ja hauguvad? 

Me üritame omal moel vanusega aeglustavat metobolismi turgutada ja sise-välisorganite rasvumist peatada, samal ajal loomakesele aktiivsust pakkuda: tantsime, kargame, ajame koera taga, teeme plankimist ja kükke sumoasendites, meritähekese hüppeid ja biitseps-triitseps harjutusi 4 kg kaaluva kutsikaga. Esimesed paar seeriat kutsale täiega meeldivad...

Nii palju veidratest perekondlikest traditsioonidest. Proovige ka õhtul koos oma abikaasaga või partneriga tööpinged muusika taktis maha raputada. Kõlab veidralt, aga töötab väga hästi. Ma tean, et tõelisele Eesti verele tundub see "mission: impossible",  eriti veel alkoholita, aga peaaegu täisvereliste eestlastena võime kinnitada, et siiski võimalik: tee alguses näiteks ainult puusadeliigutusi, võta oma partneril käest, tee kasvõi kaerjajaani stiilis hüppeid, kui ennast "Eesti asju" tehes mugavalt tunned, nädal aega hiljem kaasa käed, siis lisa kogu kompositsioonile üles-alla põrkamise :) 

Ma peaks siia vist mingi õpetliku video üles panema, eks, kui inimestel suurem huvi tekib!  

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust