Otse põhisisu juurde

Somerville vabaõhukino kogemus


Kuigi seanss hakkas kell 8 õhtul, siis kella 6 paiku oli "kinosaal" paksult täis piknikut pidavaid filmihuvilisi. 
Unise näoga Andres kuuma pasta ja külma siidriga.  

Eile käisime Andresega Somerville vabaõhukinos vaatamas USA filmi "Smashed", mida näidatakse Lotterywest Film Festival raames. Filmifestival käib novembrist aprillini, vabas õhus, mändide all, suure ekraani ees. Pilet 16 dollarit inimese kohta. Kinos on rohkelt pikniku pidamise ruumi, kui oma sööki-jooki kaasas pole, saab vajalikku soetada alal tegutsevatest kohvikutest. 

Need suursugused männid, Norfolk pine trees ehk Araucaria heterophylla, mis Somerville vabaõhukino ümbruses kasvavad, on originaalis pärit Norfolki saarelt, kuid kasvavad nüüd üle maailma pea kõikides vahemerelise kliimaga riikides. Norfolki männid on hullult ägedad puud ja tekitavad  Somervilles eriti müstilise olustiku :) 



Jõudsime kinno umbes kaks tundi enne seansi algust, sõime-jõime, jalutasime University of Western Australia territooriumil asuvas vabaõhukinos ringi. Järgmine kord, kui me sinna filmile ja piknikule läheme, võtan kaamera kaasa ja teen üliägedast rohelisest ülikoolilinnaku alast - sellel asuvatest hoonetest pilti! Tegemist oleks nagu omaette maailmaga, päikeseloojangu ajal tundus nagu oleksime sattunud Avatari maailma. Kõige uskumatum selle juures on see, et piirkond asub praktiliselt keskklinnas, kuid jätab mulje, et oled kuskil sügaval paksu metsa sees, eemal tsivilisatsioonist.  

Film "Smashed" oli päris vaimukasse keelde pandud joomadraama abielupaarikesest, kelle tavalise noore inimese joomise ja pidutsemise harjumusest arenes välja tõsine alkoholisõltuvus: 



"Smashed" on humoorikas, mõtlemapanev ja kaasahaarav film. 
 http://welivefilm.com/wp-content/uploads/2012/10/Smashed_wlf1.jpg
Vaatasime filmi ära ja otsustasime magustoiduks 30-sendilist McDonaldsi jäätist süüa. Paar kuud tagasi käisime esimest korda elus drive-inis. Ostsime kuumal kevadpäeval linnast tulles McDonaldsist jäätist. Kiirtoitlustajad on elu ikka nii mugavaks teinud, et ei pea isegi näppu liigutama, et järjekordne nosimise ports kätte saada. 

Keegi oleks võinud meie esimest drive-ini kogemust kõrvalt filmida, sest olime nagu tõelised algajad. Häbi võiks olla! Ise elame kiirtoidu- ja drive-ini-paradiisis. Eile käitusime juba nagu professionaalid, kuigi pidime õhtuses vahetuses olnud teenindajatele oma 60-sendilise arvega suure pettumuse valmistama. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina.  Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla.  Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju s

Laste vanusevaheks 2 aastat?

Mõni kuu tagasi püstitas üks armas inimene ühe päevakajalise teema ja palus sel veidi sõna võtta: kuidas on siis ikkagi elu, selle plussid ja miinused, kui laste vanusevaheks on 2 aastat?  Ma alguses olin veidi hämmeldunud, sest pole kunagi sügavamalt oma elu sellest vaatevinklist analüüsinud. Eks see ole tuhandeid kordi intensiivsem kui enne lapsi ja oma aeg hakkab pärast kella 10 õhtul, päeva jooksul oled pidevalt nagu orav rattas... Aga siis pingutasin veidi ajusid ja lugesin viimati Andresele saadetud sõnumit.  Heureka!  Sõnum oli umbes selline:  Neil on tuhanded asjad, millega mängida, aga kui ma üritan 15 minutit tööd teha ja kliendile vastata, oleme õues, on nad ikka laua taga diivanil minu kukil hüppamas. Samal ajal, kui Gabriel läheb viiendat korda poolikut kakajuppi tegema ja ma tema seitsmendaid trussikuid pesen, on Daniel köögivaiba rulli keeranud. Kui ma koristan Gabrieli õnnetusjärgset stseeni, on Gabi isiklikult juba köögilaual lebanud kõrvaklapid purust