Otse põhisisu juurde

Kas koerad peaksid haukuma?




Rääkides lähemalt meie koera kasvatamisest, siis...eelmisel laupäeval töölt koju jõudes ootas meid väga kuri anonüümne kiri "heatahtlikult" naabrilt, kes ütles, et enough is enough ja koera haukumise komme tuleb lõpetada, vastasel juhul pöördutakse kohaliku omavalitsuse poole ja kaevatakse rahu ja vaikuse rikkumise peale.  

Ma ju kohe nutma ja ennast halliks muretsema, et mis nüüd saab! Kas äkki tuleb kohalik ranger, korravalvaja ja paneb meie haukuva koera magama? Kutsikafaasis olev Zac haugub praktiliselt iga asja peale, mis liigutab, väriseb, puu otsast kukub või niisama mööda vuhiseb. Ta on praegu selles avastamiseas, kus näiteks isegi kärmesti tegutsevad sipelgad pigistavad tema eneseväljendusvajadusele. 

Iga kord, kui ta oma koerakeeles "kes sa oled ja mis sa siin teed" küsib, üritan ma talle selgeks teha, et see "asi" on näiteks tema enda peegeldus klaasil või puu otsast alla kukkunud leht. Ära karda seda. Noh, ta saab aru ja jahtub maha, aga enne seda läheb äksi täis. 

Meie sidrunipuu all elavad igasugused elukad ja võimalik, et ka hiired, sest naabrinaise kass on ennegi sealtkandist hiiri püüdnud. Zac ajab neid taga ja seoses sellega teeb häält. Ausalt öeldes on ta nii totu praegu, et isegi enda varju liikumine ajab teda tagajalgadele. Ja muidugi ka haukuma. 

Kuidas sellisele naiivitarile, alles elu tundma õppivale kutsikale selgeks teha, et haukumine on halb? Oma kutsikakooli õpetaja konsulteerides selgus, et mitte mingil juhul ei tohi oma koera peal kasutada karistusmeetodeid- neid kõiksuguseid haukumise eest lõhna või elektriimpulsi/koerale ebameeldivat heli tekitavaid kaelarihmasid. Sest teatud haukumine on väga okei ja vastuvõetav haukumine (kui keegi võõras on ümbruses jne), kuid kaelarihmad "karistavad" haukujat igasuguse haukumise eest. 

Sometimes it is appropriate for dogs to bark (e.g. as a means of communication) in which case the collar punishes them for normal behaviour.  Because the collar does not discriminate between problem barking and normal canine behaviour, there is a potential for abuse if the collar is routinely left on for too long. RSPCA Australia is opposed to the use of any electronically activated or other devices which deliver electric shocks, high pitched sounds, or any other painful stimulus. Such devices can be used to abuse the animals, involve inflicting pain and are considered inappropriate for dog training or control.

Ma ei teeks oma lemmikloomale iial midagi sellist: et kui ise ei suuda talle tegevusi välja mõelda, siis kasutaks vägivalda "õigete kommete" kinnistamiseks. Ostsime talle see-eest igasuguseid mänguasju, kuhu sisse tema söök sisse toppida ja mille välja kraapimisega saab kutsikas terve hommikupooliku tegeleda. 

Enne tööd, umbes 5:20 ajal teen temaga ühe tiiru ümbruskonnas, et teda väsitada. Et ta ei tahaks õue peal ringi avastada/luusida ja erinevate asjade peale haukuda, sellega meie heatahtlikku naabrit häirides. 

Selle loo juures ajab mind kõige rohkem närvi see, et kiri oli anonüümne. Jumal küll, kui sa julged sellise kurjustava teksti valmis kirjutada, siis miks sa ei julge oma nime all asju välja öelda? Ma tahaks ennast kaitsta ja seletada, et koer on veel kutsikaeas, paluda natuke kannatust ja öelda, et me tegeleme selle probleemi lahendamisega. 

Sellest kirjast ajendatuna rääkisin mõlema küljepealse naabriga koera haukumise teemal. Arvasin alguses, et kiri tuli ühelt neist. Mõlemad naabrid pole meie koera haukumist tähele pannud ja neid pole see siiani häirima hakanud. Sidrunipoolne naaber rääkis, et ma ei muretseks ja üle mõtleks, inimesi on igasuguseid. Tema peale on pidevalt ja läbi terve elu kaevatud. 

Edaspidiste jamade vältimiseks oleme päevaks ajaks diktofoni lindistama jätnud ja päevade kaupa Zaci "kontsantset" haukumist lindistanud. Täiesti terve kutsika haukumine, 10-15 minutit päevas. Kas seda on tõesti häirivalt palju? Peaks tal äkki päevaks ajaks suu kinni teipima?

Kui ümbruskonna korravalvur peaks meid korrale kutsuma tulema, siis meil on enda kaitseks arvutis tõendeid meie koera haukumise kommete kohta. 

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin  õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha.  Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust ( cottage cheese ) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.   Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvor...

Esmamulje Austraalia lasteaiast seestpoolt

Ma ei teagi täpselt, kust alustada oma esimeste tööpäevade muljete vahendamisega. Kas kõige hullemast või totaalselt vaikida ning lapsevanemaid Austraalia lasteaia sisekliima kirjeldamisega mitte šokeerida? Ma tahtsin tegelikult juba esimesel päeval end virtuaalsele paberile välja elada, aga siis olin vaimselt nii läbi, ja ikka kaalutlesin sisemuses - kas peaks selle tõe avalikkuse ette paiskama? Nimesid ma muidugi ei nimeta, üldistada ka ei saa, sest hetkel olen vaid ühes päevahoius/lastekeskuses töötanud ja kindlasti nende keskuste kvaliteeditasemed varieeruvad tugevalt. Võivad olla nagu öö ja päev! Minu oma on siis väga-väga tume öö. Nii tume, et isegi kobades väljapääsu ei leia!  Rääkides esmamuljest, siis pean välja tooma sellise tõsiasja, et minu lasteaia kõrval asub ALKOHOLIPOOD. Saate aru, drive-in alkopood on kohe lasteaia kõrvalhooneks. See üllatas mind väga, sest lasteaed, kus ma siis praktikat teen, asub vaikses Austraalia magalarajoonis, kus teisi poode ja muid as...

Austraaliast Eestisse tagasi kolimise võimalikkusest

Seekordsel Eesti külastusel on veidi teistsugune maik juures, täitsa algusest peale, veel enne lennupiletite broneerimist otsustasime, et kui Eestisse tuleme, siis vaatame teistsugusema pilguga ringi ja paneme Eesti elu nüansse kõrva taha - et kas meil oleks kunagi lootust siia tagasi tulla? Kellena? Milleks? Millal? Kaua võib välismaal majanduspõgenikena elada?! Millal me end ometi realiseerime!?   Eks neid segaseid läbimõtlematuid mõtteid on juba pikalt olnud. Kui nüüd, pea kuu aega Eestis aega veetnuna Eestisse tagasi kolimise idee realiseerimise tõenäosust hinnata, pean kahetsusega tõdema, et see tundub üsna võimatu. Ma ei tea, kuidas minu pere meespool tunneb, aga mina tunnen end Eestis olles võõrkehana. Kui nüüd mõelda, siis olen alati tundnud. Ma tean kindlalt, et Eestisse tagasi kolides hakkaks minu süda kripeldama - et mis kõik asjad elus tegemata ja nägemata jäävad. Austraalia elu ja -stiil on meid paljude unistusteni lähemale viinud või aidanud neid isegi sisuliselt...