Otse põhisisu juurde

Isadepäev

Sellel aastal lisandus novembris veel üks tähistamisväärne tähtpäev - isadepäev. Suurt muud ei tahagi öelda, kui vaid seda, et kuidas inimesed beebide käejälgesid teevad/saavad? Meil oli isegi jalajälje lõuendile pressimine selline mitmetunnine projekt pärast mida pool kööki, riided ja Danieli küünealused paksult värviga koos...jalajäljed saime kuidagi läbi suure vaeva tehtud. Aga käejäljed! Tal ju käed pidevalt rusikas. Tõsine löömamees. See on sellepärast, et kui keegi peaks teda unepealt ründama. Rusikas kohe varnast võtta. 

Tegime kooki, hea põhjus ikkagi. Ja et ma liiga kiiresti raseduseelsesse kaalu tagasi ei saaks. 
Esimene pilt koogist tehtud enne näljaste rändtirtsude saabumist ja teine mõned sekundid pärast rändtirtsu parve meie köögist üle lendamist. 

Isadepäeva puhul lubasime kõikidele pereliikmetele paaritunnise lõunauinaku. Kõige parem kingitus üldse! Minu meelest on isegi koer kergelt meie praegusest magamistoas elamisest mõjutatud. Igal vabal sisustamata hetkel magab hambad ja jalad laiali meie voodi all. 

Õhtul nihutasime oma mugavad diivanid 2 meetri lähedusele telekast, prillid pähe ja asusime vaatama David Attenborough 3D filmi "Kingdom of Plants". Uskumatu, mis elu taimed elavad. Kui liikuvad ja mitmekülgsed ja värvilised ja tingimustega kohastunud elukad nad on! Siinkohal tekkis mul tuhatkond küsimust teemal, kuidas on võimalik, et näiteks mõnede orhideede õite kuju on evolutsiooni jooksul just täpselt selliseks kujunenud, et ainult ühe putuka "sarv" mahub keerulise kujuga õie emakani? Aru ma ei saa! Taimed ju ei mõtle ja ei oma loogikat. Või siiski? 

Kuna oleme Eesti-Austraalia kakskultuurne perekond, siis tulevikus peame isadepäeva  kaks korda aastas tähistama. Austraalias peetakse isadepäeva septembri esimesel pühapäeval, Eesti kommete kohaselt aga novembrikuu teisel pühapäeval. Emadepäeva peetakse õnneks samal ajal. 

PS Koogi kaunistamisel on kasutatud šokolaadiseid mandleid ja mitte kitsepabulaid :) Andres esimesega silmapilguga kooki haarates arvas, et tegemist on looma väljaheidetega - nii ehedad teised. 



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IGA müüja ja Australia Post

Tahtsin algselt kirjutada kunagisest "valge Austraalia poliitikast" ja viidata naljakatele 60´ndate promoklippidele, mis Suurbritannia töölisklassi Austraaliasse meelitasid ja brittide vastupropagandast, kuidas kodumaad ei tohiks ikka mingitel tingimustel reeta, aga siis kadusin jälle argitegevustesse ära ja hoopis kirjutan sellest, et Australia Post´iga 2 kg kaaluva saadetise saatmine Euroopasse, eriti veel Eestisse, läheb umbes sama palju maksma, kui on 10% Eesti-Austraalia edasi-tagasi pileti maksumusest.  Teine kord siis teab, kui midagi suuremat saata tahame, on mõistlikum endale piletid Eesti piletid osta ja saadetis ise kohale toimetada. 
Postitädid olid muidugi äärmiselt sõbralikud ja kuna esialgu kaalus pakk 2 kg ja 40 grammi, aitasid nad mul sellest üleliigset 40 grammist lahti saada pappkarbi erinevaid osasid lõikeriistaga nüsides. 
Ja siis üks noormees kohalikust IGA poest. Käin seal pea iga päev ja kuna pood asub umbes 300-400 m kaugusel meie elamisest, siis minge…

Põnnidega telkimise kogemusest

Mul paluti väga intrigeerival teemal kirjutada ehk mida me sööme, aga ma kogun veidi julgust ja inspiratsiooni, kuidas sellest võimalikult poliitkorrektselt kirjutada. Nõnda, et inimestele kirjutis taimetoidulisuse propageerimisena ei tunduks, samas ise ei taha ka väga üksikasjadesse laskuda, sest inimestel on kombeks uurida ajuvabasid ja asjasse mitte puutuvaid asju stiilis, kust sa oma valku saad ja kas võtad B12 vitamiine lisandina. 
Aga sellest kõigest äkki järgmises postituses? Või kui mind juba sissejuhatuses kividega loopima hakatakse, siis võib-olla jätan selle teema enda tervise huvides kajastamata. Nagu tead voodielust kirjutamisega. Kõik teavad, et see toimub, aga üksikasjadesse ei tahaks pühendatud olla. 
Praegu tahaks rääkida kiire loo meie aastavahetusest. Algas see seiklus pastaka keerutusega. Istusin ilusal päikesepaistelisel päeval, vaatasin kaugusesse ja siis tuli välkmõte - et läheks õige aastavahetuseks kogu perega telkima! Helistasin Andresele. See on ju selline ava…

Vene köögi lemmikumad road: sõrnikud

Mees on heategevuslikul viktoriinil, laps sättis end magama ja koer tuulutab jalgu taeva poole hoides oma kõhualust. Kellelgi neist pole mulle ühtegi pretensiooni ning otsustasin õhtusöögiks midagi naiselikku, lihtsat ja minevikuhõngulist teha. 
Kapis oli kodujuustu, munasid, jahu, suhkrut, soodat, äädikat ja vanillisuhkrut ehk kõik vajalikud komponendid, et valmistada lapsepõlves tihti söödud tvoroznikuid (kutsutakse ka sõrnikeks). Minu meelest asendab Austraalias saadaolev kodujuust (cottage cheese) suurepäraselt originaalretseptis kasutatavat kohupiima. Kuna ta on meil siin selline vedelavõitu, siis peab rohkelt jahu panema, et asi kotletina koos püsiks ja ilusti läbi praeks.  
Kahjuks pole sõrnikute ajaloost kuigi palju teada, teatakse vaid nii palju, et esimese sõrniku valmistas keegi slaavlane. Sõrnikud kuuluvad ju korraga Valgevene, Ukraina ja Vene köögi toitude hulka. Miks kaks nime? Just sellepärast, et vanasti ei tuntud sellist piimatoodet nagu tvorog (творог on vene keeles ko…